ÜLEVAADE | Kohuke, Savikas ja Ülemiste vanake ehk Keskerakonna suurimad skandaalid läbi aastate

Keskerakonna võim Tallinna linnas jõudis kesta üle 20 aasta, kuid tänaseks on see võim peale Mihhail Kõlvarti umbusaldamist kukutatud. Uute võimukõneluste valguses meenutame Keskerakonna suurimaid skandaale läbi aastate.

Keskerakond on oma pika parteiajaloo jooksul suutnud Eesti rahvast üllatada mitmete menetluste ja skandaalidega. Kas mäletad veel näiteks K-kohukest, futuristlikku Ülemiste vanakest ja skandaalset JURA kohvimasinat? Teeme ülevaate kõmulise erakonna suurimatest skandaalidest läbi aastate.

Lindiskandaal

1995. aastal leidis aset n-n Lindiskandaal, kus Keskerakonna juhti ja toona ka siseministri ametis olnud Edgar Savisaart süüdistati teiste poliitikutega peetud erakõnede lindistamises. Savisaar sunniti tagasi asuma, millele järgnes sisetüli erakonnas ja uueks juhiks valiti Andra Veidemann. Partei tuumik jäi siiski lojaalseks Savisaarele ning järgnenud sisetülid lõppesid sellega, et Veidemanni leer lahkus Keskerakonnast ja asutas Arengupartei. Keskerakonna etteotsa naasis Savisaar. Kuigi skandaal oli andnud tõsise löögi erakonna mainele ja populaarsusele, hakkas selle toetus peagi taastuma. 1996. aasta kohalikel valimistel osaleti oma nimekirjaga kaheksas ja valimisliidus kahes omavalitsuses. 1997. aastal liitus Keskerakonnaga Õigusliku Tasakaalu Erakond ning 1998. aastal Erakond Eesti Rohelised ja osa Eesti Rojalistliku Partei liikmeid.

K-kohuke

2005. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis keelas aktiivse poliitilise välireklaami valimisteperioodil. Keeld jõustus 11. septembril, mil valimisteni oli jäänud veidi üle kuu.

1. ja 2. oktoobril ilmusid aga tänavatele K-kohukese reklaamid, millel oli loosung "Igaühele!" või "Hoolib!". K-Kohukese ja Keskerakonna sümboolika vahel nähti märkimisväärseid sarnasusi. Erakonna logo on K-täht neljahõlmalise ristikheina lehega ning loosung on "Igaühe eest!".

Tekkis skandaal, kuna K-kohukese reklaami tajuti sarnasuse tõttu Keskerakonna kaudse valimisreklaamina ning seega seadusest möödahiilimisena. Arvati ka, et tegemist on varjatud annetuse või valimiskampaania varjatud rahastamisega äriühingu poolt, mis tähendaks vastuollu minemist erakonnaseadusega.

Reklaami vastu algatas politsei väärteomenetluse poliitilise välireklaami keelu rikkumise pärast ning päev hiljem alustas menetlust ka Tarbijakaitseamet eksitava reklaami pärast.

Harju maakohus tühistas märtsis määratud trahvi, sest väärteotunnuseid ei leitud. Riigiprokuratuur uuris, kas Keskerakond on võtnud vastu varjatud annetuse ning avastas, et reklaamija kasutas teadlikult erakonna sümboolikat, kuid ei leitud tõendeid Keskerakonna seotuse kohta antud kampaaniaga. Kriminaalmenetlus lõpetati.

Ülemiste vanake

10. oktoobril aastal 2013 avati kauaoodatud Ülemiste liiklussõlm, mis läks maksma ligi 100 miljonit eurot. Pidulikuks avamiseks ehitati viiekordse maja kõrgune ehk hiiglaslik Ülemiste vanakese kuju. See tehti penoplasti plokkidest, mis olid just selle kunstiteose jaoks välja lõigatud. Kogu taies oli umbes 3 kuni 4 tonni raske ning maksis 7000 kuni 10 000 eurot.

Ülemiste vanake aga tekitas paljudes linnaelanikes palju nalja, kuna müütiline Eesti tegelane nägi välja hoopis nagu robot.

Avatseremoonia stsenaariumi kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaare nõunik ja nukuteatri eksjuht Meelis Pai.

Hundisilma läbiotsimine ja Edgar Savisaare kohtuprotsess

22. septembril 2015 võttis kaitsepolitsei kinni oma kodutalus Hundisilmal viibinud Edgar Savisaare ning esitas talle korduvas altkäemaksuvõtus kahtlustuse. Süüdistuse kohaselt võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal neljal korral altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka Keskerakonna kasuks. Kogu summaks väärtuseks pakuti mõnisada tuhat eurot.

Veel mitmele Eesti kodanikule esitati kahtlustus Savisaare aitamises, altkäemaksu andmises ja vahendamises. Lisaks peeti kinni teiste seas ka Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder ja Alexander Kofkin ning endine tipp-poliitik Villu Reiljan. Altkäemaksu vahendamisele kaasaaitamises kahtlustati Keskerakonna poliitikut Kalev Kallot.

Samal päeval, mil Savisaar kinni peeti, andsid pressikonverentsi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Nende sõnul alustati Savisaare uurimist 2014. aasta juunis ning kokku oli seitse kahtlustatavat.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu arvas, et Edgar Savisaare kahtlustamine altkäemaksuvõtus oli Reformierakonna plaan, millega püüti tõmmata tähelepanu korruptsioonijuhtumilt Tallinna Sadamas. Toonane peaminister Taavi Rõivas nimetas juhtumit väga tõsiseks julgeolekuohuks.

Juba enne kaitsepolitsei pressikonverentsi samal päeval teatas Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat, et Savisaar võiks linnapea kohalt ise tagasi astuda. Sama seisukohta jagas ka Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsioon.

EKREIKE

2019. aasta Riigikogu valimistel kogus Keskerakond 23,1% häältest ja 26 kohta Riigikokku. Erakond otsustas luua uue valitsuse koos Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaaga.

Erakonna populaarsus pärast valimisi ja valitsuse moodustamist langes, eriti mitte-eestlaste seas. Maikuus läbi viidud küsitluse kohaselt toetas Keskerakonda 15,3% valijatest, mis on madalaim tulemus pärast 1990. aastaid. Tõnis Saartsi hinnangul oli madala reitingu põhjuseks EKRE kaasamine võimuliitu, mis oli vastuvõetamatu partei venekeelsetele valijatele.

Mailis Reps ja kohvimasin

Keskerakonna toonane aseesimees ja haridusminister Mailis Reps sai aastal 2021 kahtlustuse omastamises.

Omastamiskahtlustus sisaldas nii ministeeriumile soetatud JURA kohvimasina omale koju paigaldamist, Horvaatia perereisiks ministeeriumi auto kasutamist koos kütusearvega, ralli MM-etapi ajal Tartu hotellis Pallas perega veedetud majutuse eest 360-eurose arve esitamist ja pere lennupiletite eest üle 1500-eurose hüvitise küsimist ministeeriumilt.

Repsi kohtuistung on endiselt pooleli ning lõplikud asjaolud on veel selgitamisel.

Mailis Reps — FOTO: Andres Putting/Delfi Meedia

Porto Franco

12. jaanuaril 2021 pidas kaitsepolitsei kinni Hillar Tederi, keda kahtlustati Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes. Kahtlustuse järgi leppis Teder poliitiku Mihhail Korbiga kokku, et annetab Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku ligi miljon eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi otsuse alusel soovis Teder, et Mihhail Korb kasutaks oma mõjuvõimu Tallinna linnapeaga kontakti loomisel. Hillar Tederi soov oli saada Porto Franco kinnistule kiiresti servituudileping. Vastutasuks andis Teder Keskerakonnale altkäemaksu.

Keskerakonnale mõistis kohus karistuseks rahalise karistuse 1 000 000 eurot.

Keskerakondlane Mihhail Korb ja ärimees Hillar Teder Harju maakohtus Porto Franco kohtuprotsessil 2022. aastal. — FOTO: Andres Putting / Delfi Meedia

Joogid autosse

Eesti Ekspressi uurimus avastas, et ajal, mil Jüri Ratas viibis valituses peaministrina, loodi riigikantselei eelarvesse uus rida, kust maksti peaministri enda tehtud kulutusi, mida ei sobinud kanda tavapäraste peaministri kulude hulks. Sinna läksid paljude riigivisiitide kulud kuni jookideni autos, kingid ja lilled peamiselt keskerakondlastele, erakonnajuhtide koosolekute söögid-joogid, grillvorstid, õlle kuuspakid, kringlid, tordid jms.

Jüri Ratase fännitooted leiavad endale omanikud loosimiste teel. — FOTO: TV3

Jana Toomi riigivastane tegevus

2023. aasta aprillis võttis Leedu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab varjupaigataotlejatele sissesõit riiki täielikult keelata. Seda tehti et võidelda Valgevene 2021. aastal alustatud hübriidsõja vastu. Jana Toom aga otsustas Eesti esindajana Euroopa Parlamendis asuda võitlusesse Valgevene nimel ning alustas Leedu seadusemuudatuse kristiseerimiseks allkirjade kogumist.

2023. aasta juunis andis Europarlamendi liige Yana Toom (Keskerakond/Renew Europe) üle petitsiooni Venemaa kodanike Eestisse sissesõidukeelu kohta. "Eesti valitsuse väljakuulutatud humanitaarerandid tegelikult ei tööta ja sellise "sanktsioonipoliitika“ ohvriteks langevad tihtilugu meie oma kaasmaalased,“ märkis Toom.

2023. aasta juulis nentis Europarlamendi saadik Jana Toom ühismeedia postituses, et laulupeole ta tänavu ei jõudnud, kuna väisas Venemaad ning külastas muuhulgas hiljuti Eesti elamisloast ilma jäänud Zoja Paljamari, keda peetakse kaitsepolitsei hinnangul kremlimeelseks aktivistiks. Paljamari tegutsemises nähakse ohtu riigi põhiseadusele. Kohtumine sai laialdast kriitikat kuid Toom jätkas enda õigustamist.

2023. aasta detsembris kirjutas Eesti Päevaleht, et Jana Toomi ja tema büroo rahasüstide abiga saavad Eestile ohuks kuulutatud Kremli-meelsed aktivistid kohtus riigi otsuseid vaidlustada. Tema tegevus sai laialdast hukkamõistu. Paljude teiste seas kritiseeris Toomi tegevust ka endine Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Mees kirjutas meedias: "Tänane uudis, kuidas Jana Toom toetab Eestist välja saadetud Surematu Polgu aktivisti Zoja Paljamari, ei ole kuidagi kooskõlas Eesti väärtuste ja hoiakutega. Keskerakonna aseesimehe ja tänase Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi tegevus on vale ja see tuleb koheselt lõpetada,".

Jüri Ratas lahkub Keskerakonnast ja liitub Isamaaga

Isamaa Tallinna piirkonna juhatus võttis oma ridadesse tööle ekspeaminister Jüri Ratase, kes pärast Mihhail Kõlvarti esimeheks valimist, lahkus koos teiste kaaslastega erakonnast. "Olen Isamaa Tallinna piirkonna juhatusele tänulik usalduse eest. Soovin rakendada oma teadmised ja kogemuse, et pakkuda alternatiivi tänase valitsuse saamatule poliitikale. Isamaa on oma sõnade ja tegudega tõestanud, et suudab seda pakkuda. Lisaks julgeolekuküsimuste eest seismisele pean lähiaja väljakutsetest väga oluliseks positiivset ja ettevõtlust toetavat poliitikat, et Eesti majandus hakkaks tõusma ja töötuse kasv õnnestuks ümber pöörata," sõnas Jüri Ratas.

Mihhail Kõlvarti umbusaldamine

Mihhail Kõlvarti umbusaldus viidi läbi 26. märts 2024, mille tulemusel kaotas poliitik oma linnapea ametikoha. Umbusalduse poolt hääletas 41 ja ei osalenud 2 kohal olnud volikogulast. Läbiminekuks oli vaja 40 volikogulase poolthäält, volikogus on 79 liiget.

Volikogu valis ka linnapea asendaja, kelleks sai sotsiaaldemokraat Madle Lippus.

37 Tallinna linnavolikogu liiget andsid Kõlvarti umbusalduse üle nädal varem toimunud istungil.

Kõlvarti enda meelest oli umbusaldamise eesmärk tuua linnas võimule Reformierakond. Kõlvart märkis, et kuigi umbusaldajate seas on ka Isamaa, siis tegelikult on eesmärk moodustada ka pealinnas sarnane võimuliit, nagu on valitsuses, kus teevad Reformierakonna juhtimisel koostööd veel sotsid ja Eesti 200.

"Aga ka umbusaldus on demokraatia osa ja kui hääled on koos umbusaldamiseks, siis pole selles midagi traagilist," ütles Kõlvart, lisades, et Keskerakond jätkab tööd ka opositsioonis.

Keskerakond kasvas välja Rahvarindest ja asutati 12. oktoobril 1991. Esimeheks sai Edgar Savisaar. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime Eesti Rahva-Keskerakond.