Ukraina võtab raske hinnaga järk-järgult oma territooriumi tagasi. Zelenskõi: sõda ei lõpe, kuni…

„Putini koka“ nime all tuntud Jevgeni Prigožini jaanipäeval alanud ning üsna kiiresti lõppenud mäss oli vaid üks paljudest kordadest, mil ka kogenud ja allikateadlikumad sõja jälgijad ei teadnud enam täpselt, mida ja kui palju uskuda. Eristada fakte (ilustatud) pooltõdedest ja spekulatsioonidest on kogu Vene-Ukraina sõja vältel olnud keeruline. Arutlusi tekitas seegi, millist ja kui intensiivset tegevust võib lugeda otseselt vastupealetungiks ning millal see algab või algas.

Briti väljaanded The Independent ja The Guardian vahendavad, et Ukraina ametnike sõnul on Ukraina väed saavutanud raskete lahingutega Bahmuti lähistel edusamme oma territooriumi vabastamisel.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles, et idas toimub nii pealetungi- kui ka kaitsetegevus. Vene väed ründavad Donetski oblastis Lõmani, Avdijivka ja Mariinka suundadel. "Praegu käivad seal rasked lahingud," ütles Maliar Telegrami sõnumirakenduses. Samuti ütles ta, et ka Bahmuti ümbruses toimuvad lahingud lähevad üha ägedamaks.

Edusammud, kuid siiski loodetust aeglasemad

Esmaspäeval teatati, et Ukraina võttis viimase nädala jooksul idarindel tagasi 9 ruutkilomeetrit maad, mis aitas neil oma positsioone operatiivset ja taktikaliselt parandada. Hanna Maliari sõnul on Ukraina lõunas tagasi võitnud 28,4 ruutkilomeetrit territooriumi, suurendades sel rindel taasvallutatud territooriumi kogupindala 158,4 ruutkilomeetrit.

Venemaa teatas nädalavahetusel, et nende väed on tõrjunud Ukraina rünnakud Bahmuti külade läheduses ja lõunapoolsemates piirkondades, eriti mäe otsas asuva Vuhledari linna lähedal. Samuti teatas Venemaa edust Ukraina vägede vastu võitlemisel kirdes.

Ka järgmise päeva (03. juuli) kohta raporteeris USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW), et Ukraina läks vähemalt neljas rindelõigus vasturünnakule ja saavutas teatava edu.

Praeguse seisuga tõdetakse veel siiski, et Ukraina kauaoodatud vasturünnak ei ole veel saavutanud sellist kiirust ja mõju, nagu alguses loodeti. Ka president Volodõmõr Zelenskõi tõdes hiljuti, et Ukraina vastupealetung on olnud loodetust aeglasem.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles hiljuti, et Ukraina vastupealetung saab olema nii väga raske, väga pikk kui ka väga verine.

Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles hiljuti, et iga vabastatud meeter tuleb vere hinnaga ning et vastupealetungi üheks takistuseks on piisava tulejõu puudumine alates kaasaegsetest hävitajatest kuni suurtükiväe laskemoonani.

President Zelenskõi ütles, et ei kujuta Ukrainat ette ilma Krimmita ning Krimmi Venemaa okupatsiooni all olemine tähendab, et sõda pole veel lõppenud.

Hinnanguliselt on Vene-Ukraina sõjas hukkunud tänaseks ligi 230 000 vene sõdurit, kellest vähemalt 21 000 on olnud Wagneri palgaarmee võitlejad. Ukraina on sõjas kaotanud kokku hinnanguliselt 125 000 sõdurit.