Uhke värk! Eesti on PISA uuringu kohaselt maailma tipus just nendes õppeainetes

PISA 2022 haridusuuringu kohaselt on Eesti 15-aastaste noored teadmiste ja oskustega Euroopas absoluutsest tipus ning maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.

Eesti on Euroopa riikide seas matemaatikas esimesel-teisel kohal koos Šveitsiga, loodusteadustes esikohal ning lugemises esimesel-teisel kohal Iirimaa järel.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et Eesti tulemusi teiste riikide võrdluses iseloomustab see, et meil saavutab suur osa lapsi matemaatikas baasteadmised. „See tähendab, et meie õpetajad pööravad klassis väga palju tähelepanu kõigile lastele võrdselt ja maailma tipus oleva tulemuse saavutame mitte ainult kõige võimekamate abil, vaid kõikide laste keskmisest kõrgema tulemusel. Eesti õpetajate professionaalsed oskused on siin võtmeküsimus,“ ütles minister.

Uuring näitas, et Eesti õpilased on väga heade teadmiste ja oskuste juures oma eluga valdavalt rahulolevad. Hinnangus oma eluga rahulolule andsid õpilased keskmiselt 6,91 punkti 10-pallisel skaalal, mis on kõrgem kui OECD-s keskmiselt ehk 6,75. Rootsis on sama näitaja 6,91 ja Soomes 7,41. Poistel on kõrgem rahulolu kui tüdrukutel. Parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste rahulolu on kõrgem.

Eesti lapsed usuvad ka, et nende tulemused on nende endi kätes. Sarnaselt 2018. aasta PISA-le on Eesti edenemismõtteviisilt riikide võrdluses esimesel kohal. Edenemismõtteviis tähendab uskumust, et inimese võimekus ja intelligentsus võivad pingutuse tulemusena areneda. Samuti tunnevad lapsed Eestis end koolis turvaliselt. Õpilaste turvatunne on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, seda eriti just turvalisema koolitee tõttu. Turvatunne klassiruumis ning kooli teistes ruumides on sarnane OECD keskmisega. Eesti põhiharidus kujundab ennastjuhtivaid õppijaid. Eesti on riikide hulgas, kus seitse õpilast kümnest tunnevad, et nad on ennastjuhtivaks õppimiseks valmis.

PISA näitab ka, et koolijuhil ja õpetajal on Eestis suur autonoomia. Eesti on riikide võrdluses esimesel kohal õpetajate vabaduses kooli õppekava sisustamisel ning osalemisel kooli juhtimisotsuste tegemisel.

Eesti õppekeelega koolide tulemused on paremad kui vene õppekeelega koolidel. Väiksemate linnade põhikoolide õpilaste tulemused on langenud, kuid Eesti maapiirkonna põhikoolide õpilaste tulemus on siiski tugev, olles 34 punkti üle OECD keskmise. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et Eesti suutis koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.

PISA 2022 tulemused avaldati teisipäeval ülemaailmselt samal ajal. Kokku tegi 2022. aasta kevadel testi 690 000 õpilast 81 riigist või majanduspiirkonnast. Eestis sooritas testi 6392 õpilast 196 koolist. PISA test koosnes matemaatika, funktsionaalse lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest ning rõhuasetus oli seekord matemaatikal. Samuti täitsid õpilased ja koolijuhid küsimustikud, mida on kasutatud testitulemuste analüüsimiseks ja tõlgendamiseks.