Traagiline! Möödunud aastal kasvas raudteedel enesetapu sooritanud inimeste arv

Eelmisele aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et nii liikluses kui ka raudteeõnnetustes hukkus rohkem inimesi kui varem. Lisaks on raudteeõnnetuste puhul tõusnud ka suidsiitsete õnnetuse arv.

Kuigi Politsei- ja Piirivalveameti täpsed andmed lõppenud aasta liiklusõnnetuste kohta alles kujunevad, saab üldistavalt väita, et 59 hukkunut liikluses on kindlasti enam kui eelmisel aastal, mil liikluses hukkus 51 inimest. Raskete liiklusõnnetuste arv näitas vähenemise tendentsi, samuti oli vähem vigastatuid. Liikluse poolelt vaadatuna on Eestis endiselt kõige keerulisemad suvekuud: juunis oli raskeid õnnetusi 187, juulis 254 ja augustis 231.

Samuti oli keeruline aasta raudteel. Kuigi kaubatransport on pea olematu, siis reisirongide liiklus tiheneb ja kiirused suurenevad.

„Mis puudutab raudteeülesõidukohtasid, siis suurenemist ei ole. Viimastel aastatel Eesti Raudtee infrastruktuuril ülesõidukohtadel õnnetusjuhtumeid on olnud 2-4. Sellel [2023.] aastal on 4, milles inimesi hukkunud ei ole, kaks tükki on saanud vigastada. Üldjuhul ülesõidukohtadel ongi tagajärg plekimõlkimine,” ütles Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu.

Kahjuks pole pilt nii hea inimese ja rongi omavahelistes kokkupõrgetes. Kokku kaotas elu kaheksa inimest ja kahjuks loetakse lisaks viis surma veel suitsiidijuhtumiteks.

„Kui rääkida inimestele otsasõitudest, siis siin on kahe-kolme-nelja õnnetusjuhtumi võrra suurem kui oli eelnevatel aastatel. Eestis on kahjuks viimastel aastatel probleemikohaks suitsiidide arvu suurenemine,” lisas Viisalu.

Kaheksast inimkannatanuga õnnetusest juhtus neli raudteeülekäigukohtadel, mis annab aimu, et me ületame raudteed siiski liiga ükskõikselt ja oma ümber toimuvale tähelepanu ei pööra.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.