Tõnis Lukas palub Narval eestikeelsele õppele üleminekut mitte edasi lükata

Endine haridus- ja teadusminister ning praegune Riigikogu liige Tõnis Lukas pöördus avalikus kirjas Narva linnajuhtide poole, et nad ei taotleks valitsuselt linna koolides ja lasteaedades eestikeelsele õppele ülemineku edasi lükkamist.

Lukase sõnul on üleminek täielikult eestikeelsele õppele Eestis kokku lepitud ja see tuleb. "Seni on teie juhitud omavalitsus vastavaid samme riigiga koostöös ka planeerinud. 2022. aastal seisin Narva haridusjuhtide ees ja tutvustasin ülemineku kava. Küsimused olid asjalikud. Tollased linnajuhid koordineerisid üleminekuks vajalikke tegevusi suure pühendumusega," kirjutas Lukas Narva linnavolikogu esimehele ja linnapeale saadetud avalikus kirjas.

"Kuna asi oli kindel, registreerus eesti keele kursustele muljetavaldaval hulgal pedagooge. Küllap on põhjuseks ka riigi suur tugi, mille puhul mitmesuguste toetuste kõrval on ehk tähelepanuväärseim Narva ja kogu Ida-Virumaa õpetajate pooleteisekordne palk võrreldes muu Eestiga. Seda kõike oleme ülejäänud Eesti omavalitsuste ja pedagoogide ees põhjendanud teie piirkonna erilise olukorraga. Aga loomulikult ootab Eesti riik ja ka Narva oma lapsevanemad, kes on eriti huvitatud laste konkurentsivõimelisest haridustasemest ning edasistest parematest perspektiividest, nüüd linnapoolset pingutust. Praegune võimukoalitsioon alustas ju samuti lubadusega viia kõik vajalikud tegevused läbi plaanipäraselt," märkis Lukas.

Lukas juhtis kirjas Narva linnajuhtide tähelepanu, et 2024/2025 õppeaastast algab eestikeelsele õppele üleminek koolides üksnes 1. ja 4. klassides. "See nõuab kohe mitte sadu, vaid kümneid klassiõpetajaid, kes suudavad eesti keeles õpetada. Arvestades Tartu Ülikooli Narva kolledžis end täiendavaid ja keelekursustel osalevaid ning ka eestikeelsetes haridusasutustes stažeerivaid pedagooge, on need õpetajad Narvas sügiseks olemas. Edasi on eestikeelseid pedagooge vaja juurde samm-sammult 2029. aastani, mil kogu põhikooliõpe on eestikeelne. Arvestades suurt huvi Narvas töötada, leiate vajalikke õpetajaid kindlasti juurde ka mujalt Eestist," kirjutas Lukas.

Tõnis Lukase sõnul tuleb Narva kooli- ja lasteaiajuhtidel kuid ka linnapeal ning volikogu liikmetel pisut pingutada. "Igasuguste kahtlevate signaalide andmine, nagu ei suudaks Narva eestikeelsele õppele sellest sügisest üle minema hakata, võib mõjuda demoraliseerivalt ka neile pedagoogidele, kes on eestikeelsele õppele üleminekus osalemist seni tõsiselt võtnud. Võib tekkida suhtumine, et küllap jääb üleminek ka seekord jälle ära, sest linnajuhid on lootuse kaotanud ja seisavad hoopis muust Eesti haridussüsteemist eraldi seisva venekeelse kooli eest. Kui nüüd aeg maha võtta ja ettevalmistust aeglustada, ei ole hiljem sugugi kergem pingutustega taas alustada," leidis Lukas.

Endine haridusminister tahab uskuda, et kavatsus teha Narva linnavolikogus otsus taotleda Narva haridusasutustele valitsuselt erandit eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamiseks, ei ole kohalike poliitikute taotlus silma paista selliste valijate ees, kes ootavad eristumist muust Eestist.