Toidupoed vastavad: kas ja kuidas hakkavad uued maksutõusud toiduhindu mõjutama?

Hiljuti sai teatavaks, et uus valitsus plaanib tõsta käibemaksu ning tulumaksu 24 protsendi peale, samuti tõusevad täiendavalt alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis. Kuigi käibemaksu ja tulumaksu tõstmine on plaanitud vastavalt 2025. aasta juulisse ja 2026. aasta algusesse, uuris TV3 portaal suurematelt kaubanduskettidelt ennetavalt nende plaanide ja käikude kohta. 

Kuidas prognoosivad kaubandusketid esmatarbekaupade hindade tõusu? Kas ja milliseid erisusi oskavad nad prognoosida kodumaisele kaubale ja välismaisele toodangule? Kas ja milliseid ettevalmistusi kaubandusketid juba lähiajal teha plaanivad?

Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Sven Lillepalu tõdes, et kuna tegu on tõesti veel värskete otsustega ning nende jõustumine võtab aega, on ka kaugeleulatuvaid järeldusi vara teha. "Ilmselgelt avaldavad need maksumuudatused mõju tarbijahindadele, kuid kuna jaekaubanduse puhul on tegemist äärmiselt konkurentsitiheda sektoriga, siis ennekõike kujunevad hinnad siiski vabas konkurentsis ning maksutõusude üks-ühele ülekandumist tarbijahindadesse me prognoosida ei julgeks."

Ka Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson ütles kogemuste põhjal, et liiga varakult spekuleerida ega plaane teha pole mõtet.

"Ootame ära, kuni plaanitavates maksumuudatustes on kokku lepitud, allkirjad all ning alles siis alustame ettevalmistuste tegemisega. Tõenäoliselt ei võta ükski kaupmees ka sellel korral riigi poolseid maksutõuse pikaajaliselt enda kanda ja see kandub mingis mahus ka jaehindadesse. Loomulikult oleksid tervitatavad maksuerisused näiteks toidukaupadele ja kodumaisele toodangule ning teeks kohaliku tarbija elu kergemaks, aga minu andmetel selliseid plaane hetke kokkulepped kahjuks ei sisalda."

Lidli avalike suhete juht Kaspar Kõtt sõnas, et hinnatõus on selliste uudiste valguses kindel, kuid selle ulatust ette näha veel ei saa. "Lidlis anname igal juhul endast parima, et hoida oma hinnad võimalikult madalana ning pakkuda meie klientidele parimat võimalikku hinna ja kvaliteedi suhet. Kui käibemaksu viimati tõsteti, saime selle oma kauplustesse jõudmist natuke edasi lükata, et meie klientide rahakott saaks hetkeks hingata. Teades, kui hinnatundlikud on Eesti kliendid, ei muutu meie strateegia ka tulevikus – oleme alati võtnud oma eesmärgiks pakkuda klientide igapäevasesse toidukorvi parimat hinna ja kvaliteedi suhet."

Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru tõdeb samuti, et maksumuudatuste täpset mõju nii kauplustele, kaubale kui ka tarbijatele on veel vara hinnata. Eesti inimeste ostujõudu vaadates on tema sõnul viimaste aastate inflatsioon omanud selget mõju. "Käibemaksutõus muudab omakorda kõik kaubad kallimaks, sest jaekauplused ei saa seda enda kuludesse võtta. Tulumaksutõus vähendab aga inimeste sissetulekut, seda enam, et 2026. aastast plaanitav 2% lisamäär hakkab praeguste teadmiste kohaselt kehtima esimesest eurost. Nagu majanduseksperdid on kommenteerinud, siis tegu on regressiivsete maksudega, mis mõjutavad vaesemaid inimesi rohkem kui rikkamaid. See omakorda tähendab, et juba hinnatundlikud tarbijad muutuvad veelgi tundlikumaks, eelistades soodsamat kaupa, mis on sageli välismaine või sooduskampaania toode." 

Veel lisas Niitaru, et Prisma kavatseb alati klientidele vastu tulla. "Näiteks selle aasta alguses tõestasime oma klientidele, et me ei võtnud käibemaksutõusu kui teenimisvõimalust ning seisime selle eest, et hinnatõus oleks meie klientide jaoks võimalikult väike. Samuti ei teinud me ennatlikku hinnatõusu ning jätsime enimostetud toodete hinnad muutmata."

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela sõnul mõistetakse käibemaksumäära tõusu, olgugi et see kaupmehi ei rõõmusta. "Kui selle aasta käibemaksumäära tõusust on kaupmehed osa enda kanda jätnud, siis järgmise tõusuga on seda juba keerulisem teha. Lisaks kaasneb muutustega täiendav palgasurve. Teadaolevalt ei ole erisuste kohaldamine käibemaksumäära tõstmisel teemaks. Täpsemalt saab muidugi kommenteerida siis, kui tullakse välja vastava eelnõuga. Meie tervitaksime kodumaise põllumajandustoodangu madalamat maksustamist."