Tasub teada! Riik plaanib kahekordistada väärteo rahatrahvi määra

Justiitsministeerium saatis kolmapäeval kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi plaanib järgmisest aastast suurendada väärtegude rahatrahvide aluseks olevat trahviühikut seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole, mis tõstab väärteo maksimaalse rahatrahvi praeguselt 1200 eurolt 2400 euroni.

Muutmaks rahatrahvi suuruse arvestamine senisest paindlikumaks, kaotatakse ära piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk praegu kaksteist eurot. Muudatuse järel saab väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot. Muudatus kergitab väärteo rahatrahvi maksimaalse summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni.

Alaealiste rikkujate jaoks luuakse erand. Nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut.

Rahatrahvi suurendamisega kaasnevad muudatused kajastuvad ka väärteomenetluses. Seetõttu on eelnõus ette nähtud väärteomenetluse seadustiku ning teiste seaduste muudatused, mis reguleerivad hoiatus- või mõjutustrahvi määrasid.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu on plaan tõsta ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatava maksimaalse hoiatustrahvi määra väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Viimati tõsteti seda maksimaalset määra 2022. aasta märtsis 190 eurolt 300-le eurole ehk 1,6 korda.

Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole.

Ühistranspordis piletita sõidu eest soovitakse karistust muuta minimaalselt. Selleks piiratakse ühistranspordiseaduses ettenähtud rahatrahvi suurus viie trahviühikuga.

Justiitsminister Kalle Laanet tõdes, et väärtegude toimepanijad tekitavad riigile kulutusi. „Nende tegude menetlemine maksab raha, mis tuleb riigieelarvest ehk kõikide ausate maksumaksjate taskust. Selleks, et menetlemise kulusid kataksid rikkujad, ongi mõistlik võtta selleks raha neilt, kes tegelikult seadust rikuvad,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.

Justiitsminister tunnistab, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi praeguste õigusrikkujate käitumist parandada. „Rikkujate rahakoti mõjutamise kõrval tuleks teatud väärtegude puhul senisest enam kasutada ka n-ö mitte-karistuslikke vahendeid ehk karistuste nutikaid alternatiive, mis aitavad inimeste käitumist õiguskuulekamaks muuta. Trahviühiku suurendamise eelnõu töötasime välja riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tõttu, mis nägi ette trahvide kahekordistamise. Vahest ongi aeg väärteotrahvi trahviühikut suurendada, et seaduserikkujad panustaksid riigieelarvesse senisest rohkem ,“ ütles Laanet. Ta tõdes, et trahvimäärade muutmisel on ka ennetuslik mõju, mis peaks aitama edaspidi osa väärtegusid ära hoida.

Justiitsministeerium ootab kooskõlastusringil eelnõule tagasisidet 15 päeva jooksul. Seejärel kohendab ministeerium eelnõud tagasiside põhjal ning saadab selle valitsusele. Muudatus on plaanitud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist.