“Stuudio” saatejuhi eksperiment: kas uuskasutuskeskusest leiab kõik kooliks vajaliku?

“Tere tulemast minu koju. Igal aastal mõned nädalat enne kooliaasta algust koostame perega nimekirja asjadest, mida mel on kindlasti kooliaasta puhul tarvis. Siit ja kõrvaltoast, kus elab üks 11-aastane preili, tekib jooksvalt koguaeg tohututes kogustes neid asju, mida meie peres enam üldse vaja ei ole ja kõigepealt rändavad need garaaži.” ütleb Marko sissejuhatuseks.

Marko vaatab oma garaažis seisvate kottide sisse ja leaib sealt näiteks tipp-topp korras kingad, millega ta eriti käinud ei ole. Samuti terve koti täis laste mänguasju, mida tema peres nimetatakse nässudeks. „Mul on tunne, et nii mõnigi asjadest minu kodus vääriks teekonda Uuskasutuskeskusesse ja nii mõnegi asja, mida meil on täna vaja, ma leiaksin just nimelt Uuskasutuskeskusest.”

Uuskasutuskeskuses saab Marko teada, et tema korralikud kingad võiksid seal müüki minna umbes 10-15 euro eest. Tema tennised aga kaubaks ei läheks, sest need on kulunud ja katki ning seega kuuluvad need prügikasti. Uuskasutuskeskusesse tuleb tuua vaid terveid asju. Samuti ei tasu äravisata mänguasju, sest ka need lähevad hästi kaubaks.

Kes on üldse need inimesed, kes Uuskasutuskeskusesse sisse astuvad? “Absoluutselt igasugused inimesed. Ka minul on olnud selliseid asju, mida ma olen siia toonud,” ütles Kaupluse juhataja asetäitja Annemari Lehtonen.

Kuidas on lood koolikottide, vormiriiete, aktuse pluuside, pintsakute, vestide ja seelikutega? Marko kui pereisa sai endale kooliaktusele mineku jaoks nii mõndagi vajalikku. Kas kõik vajaliku leiab ka lastele?

Vaata lähemalt päises olevast videost!