Sirje Potisepp kritiseerib limonaadimaksu: see on mõeldud riigi laristatud raha tagasikorjamiseks!

Sirje Potisepp toob välja, et suhkru- või limonaadimaksuks nimetatav maks tundub inimestele mõistlik paljuski seetõttu, et tegemist pole igapäevaeluks vajalike põhitoiduainetega. Põhjendused ja meetodid, kuidas tegelikult inimeste ülekaalulisust ja rasvumist vähendada soovitakse, ei lähe Potisepa sõnul aga plaanitava meetmega kuidagi kokku.

„Võtame ikkagi kogemused ka teistest riikidest ja maailmast, kus suhkrumaks on ühel või teisel viisil kehtestatud. See on alati olnud poliitiliste otsuste koht ja pidanud eelkõige silmas riigieelarve täitmise vahendit. Täpselt sama on ka Eestis: tegu ei ole mingi tervisemaksuga, see on puhtalt järgmine viis inimestelt riigieelarvesse raha korjata, mis omakorda on kunagi riigi poolt tuulde lastud,“ ütles Potisepp ja lisas, et ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raport kinnitavat, et toodete maksustamine ei ole muutnud inimeste ülekaalulisust ega rasvumist. „Nendes riikides, kus suhkrumaks on juba pikalt olnud, siis ülekaalulisus ja rasvumine aina kasvab. See argument kukub täiesti ära.“

Teisena võttis Potisepp ette argumendi, mida ka Eestis rõhutatakse, et suhkrumaksu kehtestamine parandavat laste hambaid. „Olen ka siin võtnud hulgaliselt konsultatsioone arstide ja hambaarstide käest. Suuhügieen ja hammaste olukord ei parane iseenesest, kui elementaarseid abinõusid ei järgita, hambaid miinimum kaks korda päevas ei pesta ega peeta kolmetunniseid pause näksimise vahel, ei muutu midagi. Küsimus ei ole magustatud jookides, vaid üldistes teadmistes.“

Suhkrumaks või limonaadimaks?

Plaanitava maksu limonaadimaksuks nimetamine on Potisepa sõnul kaval poliitiline retoorika. „Tegu on magustatud jookide maksustamisega ja see tootekategooria on tõesti märksa laiem kui traditsioonilised limonaadid. Me oleme ilmselt sadu uuringuid läbi töötanud ja seal tuuakse välja, et maksustatavate toodete või tootekategooriate tarbimine langeb ja langeb eelkõige madala sissetulekuga inimeste seas, aga tarbijad pöörduvad oma magusaisu rahuldamiseks muude odavamate alternatiivide poole. Kui ministril oleks soov tegeleda noorte kaaluprobleemiga, oleks palju mõjusam maksusoodustus tervist edendava eluviiside puhul. Midagi sarnast siin välja käidud ei ole. Veel kord: tegemist on riigieelarve augu lappimisega, kus eelnevalt on raha ära laristatud.“

Potisepp nõustub, et suhkru- või limonaadimaksu reklaamimise näol on tegu populistliku sammuga, kuid mitte ainult.

„Olukorras, kus Eesti tarbijad on pidanud üle elama ca 50% toiduhindade tõusu, on kaudsete maksudega maksustamine alles algus. Alles meil tõusis käibemaks. Meil on Eestis juba toidumaks olemas. Meil ei ole käibemaksuerisusi, toidule ja joogile on ühesugune 22% protsendiline käibemaks, mis on üks kõrgemaid EU riikides. Mind teeb tõsiselt murelikuks see, mis meie sektorit tabada võib. Maksustada toitu ja jooki – mis on inimeste põhivajadused – on valitsuse poolt mitte ainult populistlik, vaid ka vastutustundetu ja küüniline. Toidusektor on sattunud olukorda, kus ta peab ennast kaitsma oma valitsuse poolt, kusjuures teised riigid püüavad just vaadata seda, et oleks kindlustatud toidujulgeolek ja oma ettevõtetele oleks tugi olemas. Meil ei ole tuge, meil on ainult maksustamine.“

Kui eelnõusse on väga palju erinevaid maksustamise versioone sisse kirjutanud, muutub Potisepa sõnul oluliseks ka küsimus selle kõige administreerimisest. „Loomulikult mitte keegi ei räägi sellest, milline saab olema ettevõtete, riigi ja järelevalve halduskoormus.“

Konkreetne „ei“

Potisepa sõnul on toiduliidu konkreetne vastus see, et selliselt plaanitud maksu nemad ei toeta, sest see ei teeni nende sõnul mitte kuidagi eesmärki vähendada inimeste ülekaalulisust ja rasvumist.

„Kui tahe oleks olemas, hakataks peale muudest väga palju tõhusamatest meetoditest. Alates sellest, et inimestele peab rääkima normaalsest ja mitmekesisest toitumisest ja suuhügieenist ning andma lapsele võimaluse ligi pääseda trennidele, kuhu nad täna lihtsalt ei pääse. Tänapäeva lapsed ilmselt niisama naljalt tänava peale jooksma ei lähe, nagu meie omal ajal. Mis sest, et see on tasuta. Aga me teame, et lapsed liiguvad häbematult vähe. Meil on selle kohta olemas uuringud. Ka toiduliit on aastakümneid rääkinud TAI-le ja sotsiaalministeeriumile, et teavitustööd tuleb teha. Seda ei tehta, põhjenduseks tuuakse, et meil ei ole ju raha. Millegipärast eelarved nende asutuste ülevalpidamiseks kasvavad iga aastaga. Kuhu raha läheb, seda ei räägita, vaid ainult, et andke raha juurde. Raha juurde leidmiseks leiutatakse ja üritatakse rahvale maha müüa igasuguseid vahendeid ja kaudseid makse, vaatamata sellele, et need maksud ei tööta,“ ütles Potisepp kriitiliselt.

• Sisuturundus

EKSKLUSIIVINTERVJUU LIMPAGA | Vahel on seda uut raske leida

• Sisuturundus

Veebilehe optimeerimine