Reklaam sulgub sekundi pärast

See hetk on käes! Maailma elanike arv jõudis 8 miljardini

Maa
Foto: 123rf

Täna, 15. novembril jõudis planeedil Maa elavate inimeste arv kaheksa miljardini.

Viimane säärane verstapost, kui elanikkonna arv jõudis seitsme miljardini, juhtus 2011 aastal.

"See verstapost on hetk tähistamaks mitmekesisust ja edusamme, samas kaaludes inimkonna ühist vastutust planeedi eest," ütles ÜRO peasekretär António Guterres.

Hetkel prognoositakse, et aastaks 2037 võiks maakera populatsioon tõusta üheksa miljardini ja aastaks 2058 kümne miljardini.

ÜRO omistab rahvastiku kasvu inimarengule, kuivõrd inimesed elavad kauem tulenevalt edasiminekutest rahvatervise, toitumise, hügieeni ja meditsiini vallas.

Samuti on kasvu taga kõrgem sündimus vaestes riikides, millest enamik asub Sahara-taguses Aafrikas.

Samas on rahvastiku kasv võimendanud ka majandusarengu keskkonnamõjusid.

Ehkki osa kardab, et kaheksa miljardit inimest on planeedile liig, näeb enamik eksperte suuremat probleemi ületarbimises rikastes riikides.

"On avaldatud muret, et meie maailm on ülerahvastatud," ütles ÜRO rahvastikufondi juht Natalia Kanem. "Olen siin ütlemaks, et inimelude arv ei ole põhjus kartmiseks."

Joel Cohen Rockefelleri Ülikooli rahvastikulaboratooriumist ütles AFP-le, et küsimusel selle kohta, kui palju inimesi Maa mahutada suudab on kaks poolt: looduslikud piirid ja inimvalikud.

Meie valikud on viinud inimesi tarbima oluliselt rohkem loodusvarasid, nagu metsad ja maa, kui planeet iga aasta taastoota suudab.

Fossiilkütuste ületarbimine on viinud süsihappegaasi emissiooni ja kliimasoojenemiseni.

"Me oleme rumalad. Meil puudus ettenägelikkus. Me oleme ahned, me ei kasuta meile kättesaadavat informatsioon. See on see, kus valikud ja probleemid asuvad," ütles Cohen.

Maailma rahvastik on kasvanud kolm korda suuremaks kui see oli 1950. aastal, mil inimesi oli 2,5 miljardit.

Samas on kasv pärast tipnemist 1960. aastate alguses järsult aeglustunud, märkis Rachel Snow ÜRO rahvastikufondist.

Aastane kasv on langenud 1962.-1965. aasta 2,1 protsendilt ühele protsendile aastal 2020.

Aastaks 2050 võib see aeglustuda 0,5 protsendini, kuna sündimus on endiselt langustrendis, ennustab ÜRO.

ÜRO projektsioonide kohaselt kasvab rahvastik 2030. aastaks 8,5 miljardini, 2050. aastaks 9,7 miljardini ja tipneb 2080. aastatel umbes 10,4 miljardi juures.

Samas on ka teistsuguseid prognoose. USA-s baseeruv tervisemõõdikute ja -hindamise instituut (IHME) hindas tunamullu, et rahvaarv tipneb 2064. aastaks kümne miljardi piiri ületamata, ja kahaneb sajandi lõpuks 8,8 miljardile.

Alates esimeste inimeste arenemisest Aafrikas kaks miljonit aastat tagasi on maailma rahvastik kasvanud vaid mõne üksiku pausiga.

Varajastel küttidel-korilastel oli rändava eluviisi tõttu vähem lapsi, kui paiksetel populatsioonidel.

Esimese rahvaarvu hüppelise kasvu tõi põllumajanduse teke umbes 12 000 aastat tagasi, mis tegi võimalikuks paikse eluviisi ja toidu ladustamise.

Maailma rahvastik kasvas toonaselt umbes kuuelt miljonilt sajale miljonile aastaks 2000 e.m.a. ning 250 miljonini esimeseks sajandiks m.a, märgib Prantsuse demograafiauuringute instituut.

Must surm kahandas inimpopulatsiooni 14. sajandil 429 miljonilt 374 miljonile. Ajutisi langusi rahvastiku arvus on põhjustanud ka teised katastroofid, nagu Justinianuse katk aastatel 541-767 ja varakeskaegsed sõjad Euroopas.

Alates 19. sajandist on rahvastik aga plahvatuslikult kasvanud, suuresti tulenevalt meditsiini arengust ja põllumajanduse industrialiseerimisest, mis on kindlustanud maailma toiduvaru.

Alates 1800. aastast on maailma rahvastik paisunud kaheksakordseks.

Iseäranis suurt rolli on selles mänginud vaktsiinide areng, sealhulgas rõugevaktsiin, mis likvideeris ajaloo ühe surmavama haiguse.

Kommentaarid puuduvad

Loe lisaks

Sisuturundus