Katastroof sajandi keskpaigaks? Vaata, mida ennustatakse inimkonnale 2050. aastaks

Lähikümnenditel sureb äärmise palavuse tõttu ligi viis korda rohkem inimesi kui praegu, hoiatasid eksperdid kolmapäeval ja lisasid, et otsustavate sammudeta kliimamuutuse pidurdamiseks on inimkonna tervis tõsises ohus.

Surmav palavus on vaid üks fosiilkütuste põletamisest põhjustatud kliimasoojenemise tagajärgi, öeldakse uuringus The Lancet Countdown, mille viivad igal aastal läbi maailma juhtivad teadlased ja teadusasutused.

Toidupuudust põhjustavad põuad seavad ohtu miljonite inimeste elu, sääsed levivad seinisest laiemalt ja viivad endaga kaasa nakkusi ning tervishoiusüsteemidel on üha suuremaid raskusi kogu selle koormaga toime tulla, hoiatavad teadlased.

Troostitu hinnangu taustal on aasta, mis tõotab tulla inimajaloo kuumim. Eelmisel nädalal teatas Euroopa kliimaseireamet, et äsja lõppenud oktoober oli mõõtmisajaloo kõrgeima keskmise temperatuuriga oktoobrikuu.

Novembri lõpus algavad Dubais COP28 kliimakõnelused, mille raames korraldatakse 3. detsembril esimest korda tervisepäev, mille eksperdid pühendavad maakera soojenemise tervisemõjude lahkamisele.

Hoolimata teadlaste manitsustest ja üleskutsetest kogu maailma hõlmavale tegutsemisele tõusid energiaga seotud süsinikuheitme kogused eelmisel aastal uutesse kõrgustesse, öeldakse Lancet Countdowni raportis ning tuuakse välja valitsuste tohutud toetused ja erapankade investeerignud fossiilkütustesse.

Eelmisel aastal said maakera elanikud tunda keskmiselt 86 päeva eluohtlikku temperatuuri, ilmneb Lancet Countdowni uuringust. Kliimamuutus suurendas neist päevadest 60 protsendi esinemistõenäosust.

Kuuma tõttu surnud üle 65-aastaste inimeste arv kasvas 2013.-2022. aastal võrreldes 1991.-2000. aastaga 85 protsendi võrra.

"Paraku võivad need täna nähtavad mõjud olla vaid väga ohtliku tuleviku esialgsed sümptomid," ütles Lancet Countdowni tegevdirektor Marina Romanello ajakirjanikele.

Stsenaariumiga, mille korral maakera soojeneb sajandi lõpuks 2C – praeguse tempo juures 2,7C – tõuseb aastane kuumasurmade arv 2050. aastaks 370 protsenti ehk 4,7 korda.

Sajandi keskpaigaks kannatab 520 miljonit inimest mõõduka või tõsise toidupuuduse all, näitavad prognoosid.

Sääskedega levivad nakkushaigused jõuavad uutesse piirkondadesse. Denge levik kasvab 2C stsenaariumi puhul 36 protsenti.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles raportit kommenteerides, et inimkond on teel väljakannatamatu tuleviku poole.

"Me näeme juba nüüd humanitaarkatastroofi, mis seab ohtu miljardite maailma inimeste tervise ja elatise rekordilise kuumuse, ikaldust toova põuaga, mis suurendab nälja taset, sagenevaid nakkushaiguste puhanguid ning surmatoovaid torme ja üleujutusi," ütles ta.