Palju või vähe? Enamik eestlasi kulutab aastavahetuse pidustustele just nii palju raha

Aasta lõpp on sageli rahaliselt keeruline periood. Jõulukinkide ostmine ja toidulaua katmine jättis pangakontole oma jälje ning ees ootab veel aastavahetus. Uuringu kohaselt plaanib 29 protsenti elanikest uut aastat vastu võtta 50-100 euro suuruse eelarvega, 15 protsenti plaanib kulutada pidustustele 100-200 eurot ning seitse protsenti enam kui 200 eurot. Kõige rohkem kulutavad pidustustele seejuures Ida-Virumaa elanikud, kellest 30 protsenti plaanib kulutada üle 100 euro. Samuti kulutavad rohkem suurema sissetulekuga inimesed. “Näiteks 37 protsenti vastanutest, kelle netopalk on üle 2001 euro kuus, kulutavad aastavahetuse peole üle 100 euro, neist 17 protsenti üle 200 euro,” ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. 

Aastavahetuse kingitustele plaanib 15 protsenti elanikest kulutada vähem kui 50 eurot, kümnendik elanikest on arvestanud 50-100 euroga ning sama palju 100-200 euroga. Seitse protsenti elanikest plaanib kinke osta enam kui 200 euro eest. Suur osa ehk 43 protsenti elanikest ei kuluta kinkidele midagi. “Enamik Eesti elanikest ehk 58 protsenti ei tee aastavahetusel kingitusi või vähemalt ei plaani selleks raha kulutada. Oluline erisus ilmneb vene keelt rääkivate elanike seas, kellest 92 protsenti teeb kingitusi ning sageli on nende eelarveks 100-200 eurot,” ütles Ulla.  

Kingituste ostmiseks kasutab 75 protsenti elanikest olemasolevat pangakonto jääki, 19 protsenti on selleks eelnevalt raha kogunud ning neli protsenti kasutab krediitkaarti.  

Ligi 70 protsenti elanikest tähistab aastavahetust kodus ning 23 protsenti sõprade ja sugulaste juures, kuid kuus protsenti elanikest plaanib hoopis reisile minna. Kõige rohkem teevad seejuures reisiplaane 40-49-aastased elanikud ja 1501-1700 eurose netosissetulekuga inimesed. Kõikidest reisijatest 65 protsenti plaanib minna välismaale, 21 protsenti harrastab siseturismi ning neli protsenti reisib nii Eestis kui ka välismaal. “Välismaale reisivad kõige rohkem paarid ehk need, kelle leibkonnas on kaks liiget ning 30-39-aastased inimesed,” ütles Ulla. 

Uuring viidi läbi detsembri alguses ja sellele vastas 1000 inimest.