Otsus lõplik: Saaremaa surmakutsar sai süüdistuse liikluskuriteos, aga mitte mõrvas

Reinart juhtis 11. jaanuaril 2020 Kuressaare ja Kuivastu vahelisel maanteel sõiduautot Audi A6. Ta oli raskes alkoholijoobes, sõitis maanteel keelatud kohas vastassuunavööndis ja ületas lubatud sõidukiirust, kihutades kuni 179 km/h. Raske joobe ja suure kiiruse tõttu polnud Reinart võimeline ristmikul reageerima eespool liikunud sõiduauto Volvo vasakpöördele ja sõitis autole külje pealt sisse. Kokkupõrke tagajärjel hukkus kolm ja sai raskelt vigastada veel üks inimene.

Prokuratuur esitas Reinartile süüdistuse mõrvas – üldohtlikul viisil tiheda liiklusega maanteel kihutades kolme inimese tapmises. Maakohus mõistis mullu 31. märtsil Reinarti mõrvas ka süüdi ja karistas teda 14-aastase vangistusega.

Samas ringkonnakohus tühistas 28. septembril maakohtu otsuse, tunnistades Reinarti süüdi hoopis liikluskuriteos, mis seisnes selles, et ta rikkus tahtlikult liiklusnõudeid, aga põhjustas kolme inimese surma ettevaatamatusest. Kohus mõistis talle kümne aasta ja kaheksa kuu pikkuse vanglakaristuse.

Süüdistatav ei pruukinud kannatanute autot märgata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus ringkonnakohtu järeldusega, et tegemist oli liikluskuriteoga, kuid muutis otsuse põhjendusi. Kolleegium nentis, et nii süüdistuse kui ka maakohtu otsuse põhjal jääb ebaselgeks, millal tekkis Reinartil prokuratuuri ja maakohtu arvates tahtlus panna toime mõrv ja millised teod sooritas ta pärast sellise tahtluse tekkimist.

Süüdistusest võib välja lugeda, et Reinartil tekkis mõrvatahtlus juba maanteele sõitmisega. Samas riigikohtu istungil leidis prokurör, et süüdistataval tekkis tahtlus alles hetkel, kui ta sisenes maanteel vastassuunavööndis kurvi, mille lõpus hakkas parasjagu vasakpööret sooritama Volvo.

Samuti ei põhjendanud riiklik süüdistaja, mis eristas just süüdistatava viimast ohtlikku manöövrit kõigist eelnevatest. Prokurör väitel seisnes erinevus selles, et süüdistatav nägi kurvis vastassuunavööndis liikudes Volvot, aga maakohus seda oma otsuses ei tuvastanud ja prokurör seda järeldust ringkonnakohtus ka ei vaidlustanud.

Nimelt tegi maakohus kindlaks, et vahetult enne kokkupõrget liikus Reinarti juhitud Audi ees sõiduauto Saab ning sellest autost möödasõidu järel toimuski otsasõit vasakpöördel olnud Volvole. Saabist eespool liikuvat Volvot süüdistatav maakohtu hinnangul ei märganud või eeldas, et Saabi ees pole rohkem autosid.

See järeldus on riigikohtu arvates ka loogiline, sest Saabist möödumisel oli Reinarti auto kaugus Volvost umbes 50–100 meetrit, mille läbimiseks kulus kiirusel 179 km/h ligikaudu üks-kaks sekundit. Seetõttu ei pruukinud Reinart Volvot kuni kokkupõrke hetkeni märgata ega saanud endale teadvustada ka otsasõidu võimalust. 

Lisaks on praegusel juhul oluline arvestada sellega, et süüdistatav asetas vahetult ohtu ka iseenda. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et pole tõendatud, nagu oleks Reinart tahtnud põhjustada oma surma. Muu hulgas oli süüdistatava turvavöö sõidu ajal kinni ja ta tegi kokkupõrkele eelnenud teekonnal edukalt möödasõite teistest autodest.

Kokkuvõttes leidis kolleegium, et pole tõendatud, nagu oleks süüdistatav põhjustanud kannatanute surma tahtlikult. Samas ei ole kahtlust, et Reinart tekitas rasked tagajärjed hooletusest, mistõttu on põhjendatud tema süüdimõistmine liikluskuriteos.