Mitte ainult inimestel! Uuring paljastab, et teatud käitumisomadused esinevad ka loomadel

Mis eristab inimest ehk Homo sapiensi erinevatest loomadest? Vägagi palju ning emotsioonide ja tundeelu puhul arvaksid ilmselt paljud, et muu hulgas ka huumorimeel.

Inimestele meeldib naerda. Juba kolmekuused beebid itsitavad ja peavad seda lõbusaks, kui vanemad nende ees naljakaid nägusid teevad. 8-kuuselt on imikud õppinud kasutama oma nägu, keha ja häält, et ka täiskasvanuid naerma ajada. Ühel hetkel märkavad vanemad, et nende lapsest on saanud justkui koomik, kes üritab naeratus näol piire kombata ja katsetada, milliseid tegevusi tal on lubatud teha ja milliseid mitte.

Uus uuring näitab aga, et taoline käitumine ning kalduvused pole omased ainult inimestele. Ka loomad võivad üksteist eesmärgipäraselt tögada ja provotseerida. California Los Angelese ülikooli (UCLA) uurija Isabelle Laumer vaatas koos kolleegidega üle 75 tunni videoid suurtest inimahvlastest omavahel suhtlemas. nende hulka kuulusid orangutanid, šimpansid, bonobod ja gorillad.

Kõik uuringus "osalenud" ahvid elasid loomaaedades ja neid filmiti oma igapäevaelu käigus. Kõigi nelja ahviliigi puhul täheldati üksteise kiusamist. Teadlased tuvastasid 18 erinevat kiusamiskäitumist, millest viis peamist hõlmasid torkimist, löömist, kaasahvi liikumise takistamist, keha löömist ja kehaosast tõmbamist. Mõned ahvid vehkisid korduvalt kaasahvide näo ees kehaosi või esemeid või tõmbasid orangutanide puhul üksteist karvadest.

"Tihti oli näha, kuidas noorem ahv huulis teise ahvi hooldamisega hõivatud vanema ahvi selja taha ja hakkas teda torkima või lööma selga, mõnikord isegi temas üllatust tekitades," ütleb uuringu esimene autor Laumer ja lisas, et sellise käitumise tulemusel eirasid vanemad ahvid reeglina alguses kiusajaid, kuid kiusajad jätkasid oma tegevust ning muutsid seda üha keerukamaks ja raskemini ignoreeritavaks, kuni nad mõnikord lõugasid. täiskasvanud kogu oma kehaga."

Teadlaste sõnul sarnaneb selline kiusamiskäitumine väikelaste poolt praktiseeritava kiusamisega, kuna see oli tahtlik, provokatiivne, püsiv ning sisaldas mängulisi elemente, mille puhul tekstiti kiusatava reaktsioone.

Samuti lisas teadlane, et taoline kiusamisstiil võibki olla seotud keerulisemate huumorivormidega. "Nalja tegemine nõuab üsna keerulisi kognitiivseid võimeid," ütleb Laumer. "Selleks on vaja meeleteooriat [võimet ette kujutada maailma kellegi teise vaatenurgast], teadmisi sotsiaalsetest normidest, võimet ennetada teiste reaktsioone ja teiste ootuste rikkumist," ütles ta.

Kuna kõik neli inimahvlase liiki on võimelised mänguliselt narrima, saab teadlase sõnul oletada, et huumorimeel võis olla meie viimasel ühisel esivanemal, kes elas 13 miljonit aastat tagasi.

Samuti usuvad paljud teadlased, et huumor on loomaliigis palju laiemalt levinud kui antud uurimuses selgub.

Loe lähemalt SIIT.

• Sisuturundus

Leia Sokisahtlist selle aasta kõige lahedamad kingid!

• Sisuturundus

Privaatpostitus: CRU Restoran Tallinnas – ajaloolise võlu ja kulinaarse meisterlikkuse kohtumispaik