Milles asi? Põhikooli matemaatika riigieksamil põrusid kohati pooled tegijad

Kokku ei saavutanud nõutud 50-protsendilist lävendit 24,5 protsenti põhikoolilõpetajatest. 

"25 protsenti läbikukkujaid on natuke äärmuslik, kuid viimased 15 aastat on olnud tavapärane, et läbikukkumiste arv on olnud 20 protsenti," ütles Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa ERR-ile. Ühe põhjusena tõi Veelmaa välja näiteks selle, et koolides ei ole piisavalt kvalifitseeritud matemaatikaõpetajad. 

Artikkel on refereeritud ERR-ist!

Haridus- ja noorteameti teisipäeval avalikustatud riigieksamite tulemustest selgub, et kokku tegi sel kevadel riigieksami ligi 11 000 õpilast, kellest 91 sooritasid eksami maksimumtulemusele.

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 10 803 eksamitegijat, kellest 8721 on gümnaasiumiõpilased, 1595 kutseõppeasutuste õpilased ja 487 on keskhariduse varem omandanud. Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles.  

Haridus- ja noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa toonitas, et tegemist on esmaste tulemustega teisipäevase seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikud analüüsid.

“Tulemused näitavad, et meie õpilased on jätkuvalt väga tublid. Ka sel aastal ootab haridus- ja noorteamet riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele. Kokku on neid sel aastal 91,” ütles Püüa.  

Eesti keele riigieksami keskmine tulemus on sel aastal 57,8 punkti ja eksamit tegi 7672 inimest. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral kolm eksamitegijat.  

Võrreldes eelmise aastaga on riigieksami tulemus tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Esmase analüüsi järgi on näha tõusutrendi nii lugemis- kui kirjutamisülesannete tulemustes, kuid veidi suurem on see lugemisosas. 

Eesti keele teise keelena riigieksami tegi tänavu kokku 2481 inimest, eksami keskmine tulemus on 57,3 punkti. B2-taseme ehk vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest saavutas 1247 õpilast. Kokku moodustavad nad 50,3 protsendi kõigist eksaminandidest. 100 punkti sai tänavu eksamil viis õpilast. 

Kui varasemate aastate eksamitulemusi võis mõjutada distantsõpe, siis juba mõnda aega toimub õppetöö tavapärastes tingimustes ja märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole. Eksami raskusaste on jäänud samaks. 

Matemaatikas oli õpilasel võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksamit tegi 4142 ja laia matemaatika eksami 5151 õpilast. 

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 39,6 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 52,8. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil kaheksa eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 72 eksaminandi.  

Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil langenud 6,8 punkti võrra ja kitsa kursuse eksamil saavutati keskmiselt 6 punkti võrra parem tulemus.   

Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.  

Inglise keele riigieksamil osales 4339 õpilast, kellest saavutas B1-taseme 30,6 protsenti ja B2- taseme 48,1 protsenti. Eksami keskmine tulemus oli 67,3 protsenti. 100-punktilise tulemuse saavutasid kolm eksamitegijat.  

B1- või B2-taseme saavutanud eksaminandide hulk jäi sarnaseks võrreldes eelnevate aastatega. Mullu saavutas B1-taseme 29,5 protsenti ja B2-taseme 50,8 protsenti õpilastest.