Kuidas see võimalik on? Eestis elab uskumatult suur hulk kodakondsuseta inimesi

Siseministeeriumi andmetel elab 1. novembri seisuga Eestis 78 623 Venemaa kodanikku, 2667 Valgevene kodanikku ja 60 517 määratlemata kodakondsusega ning kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega elavat inimest.

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross meenutas kolmapäeval riigikogu istungil, et 1992. aastal elas Eestis hinnanguliselt 480 000 määratlemata kodakondsusega inimest. „Kui palju tol ajal Vene kodanikke Eestis elas, täpselt teada ei ole, aga tõenäoliselt oli neid tuhatkond,” pakkus Kross.

Krossi sõnul oli 2011. aastaks olukord selline, kus nendest inimestest, kes ennast pidasid venelasteks, etnilises mõttes Eestis, olid 54 protsenti Eesti kodanikud, 24,3 protsenti Vene kodanikud ja 21,1 protsenti kodakondsuseta ehk halli passiga. „Kusjuures kuni 17-aastastest venelastest 84,5 protsenti olid Eesti kodanikud. Siit saab selle trendi, nagu eesti keeles öeldakse, kätte, et kõikidest Eesti venelastest oli Eesti kodakondsusega 58,8 protsenti,” ütles Kross.

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise 61 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saavad kohalikel valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. 

Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.

Praegu saavad lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.