Reklaam sulgub sekundi pärast

Kristlased kritiseerivad Halloweeni: ma ei suuda ette kujutada Jeesust nõiariietes ukselt uksele jooksma

Allan Kroll
Allan Kroll — FOTO: Kuvatõmmis

Kristlase ja vanglakaplani Allan Krolli sõnul on Halloweeni tähtpäev tänasel kombel ja vormingus vastuolus kristliku olemusega ning tema ei suuda ka parima tahtmise juures kujutada ette enda eeskuju ehk Jeesust inimese kombel nõiariietes antud tähtpäeva tähistamas.

Loetud päevad tagasi ehk 31. oktoobril tähistasid paljud eestlased Halloweeni (lühend ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve ehk kõigi pühakute õhtu), mis on ka Eestimaal juba mõnda aega teada-tuntud tähtpäev. Saadi seltskonnaga kokku, ehiti end erinevate nõiakostüümide ja näomaalingutega ning kaunistati kodu kõrvitsate ja muu atribuutikaga. Tihti sellele muud tähendust ei omistatagi, kui stiilipeo raames seltskonnaga mõnusalt aega veeta. Milline on aga kristlaste suhtumine Halloweeni? Kas tegu on neile vastunäidustatud ja/või valesid väärtusi levitava tähtpäevaga?

Kristlane ja vanglakaplan Allan Kroll rääkis 3D koguduse videosaates, et Halloweeni juured on iiri-, keldi ja šoti suvelõpupühad ning hiljem tõid iiri- ja šoti immigrandid tähtpäeva Põhja-Ameerikasse, kus see muutus tänapäevaseks kommertspühaks. Sarnaselt muude pühadega on Krolli sõnul kristlik kirik proovinud ka Halloweeniga ”ümber käia” nii, et seda võimalusel kristianiseerida ehk ristiusuga seostada. "Paavst Bonifatius IV oli see mees, kes otsustas, et see püha on tarvis kuulutada kõigi pühakute päevaks. See oli aastal 609, kus otsustati, et see on püha, mil meenutatakse kristlikke märtreid. Seda on tegelikult kristliku kiriku ajaloos tehtud päris palju kordi, et on võetud paganlikud pühade ajad või pühad kohad ja püütud need täita kristliku sisuga,” ütles Kroll sissejuhatuseks.

Samuti ütles Kroll, et tihti on erinevate pühade puhul olnud tagantjärgi ka raske aru saada, kas paganlik praktika ja õpetused on üle võtnud kristluse või vastupidi.

Krolli sõnul on "Halloweeni osa” väike killuke suuremast pildist ehk sellest, milline on meid ümbritsev kultuur. Kultuur kannab alati mingeid vaimseid väärtusi sõltumata sellest, kas ja kui palju me seda teadvustame. Ta tõi näite, et Eestis on esoteerika raamatud väga populaarsed. Kuigi osade jaoks ei ole esoteerika ja eneseabi ning paganlike pühade vahel mingit seost, arvab Kroll vastupidi. Tema arvates on tegu ühe ja sama pusle erinevate tükkidega. Samuti tõi ta näiteks Igor Mangi horoskoobi ja "Selgeltnägijate tuleproovi" saate. "Pühakiri ütleb meile kui kristlastele väga selgelt, et me peaksime olema selles maailmas, aga mitte sellest maailmast. Ehk me elame küll siin, aga me ei tohiks sellega seguneda,” sõnas Kroll.

Krolli täpsustas, et antud teemaga seoses on ajaloos ka vinti väga palju üles keeratud ning peetud patuseks paljusid asju, isegi värvilisi riideid. Siiski saab tema sõnul üldiselt väga hästi kristlasena vahet teha, kus on "valgus" ja kus "pimedus".

Kroll ütles, et Jeesus olevat kaasa teinud mitmetes ettevõtmistes, kuid ta osales kultuuris, mis oli vaimses mõttes neutraalne.

"Tulles Halloweeni juurde otseselt, ma ütleks, et mina parimagi tahtmise juures ei suuda ette kujutada Jeesust jooksma ukselt uksele, hüüdmas "komm või pomm", nõiamask ees ja mingisugused nõiariided seljas. See ilmselgelt minu fantaasialennuga ei haaku ja ma ei suuda seda ette kujutada mingil moel. Miks piibel on nii lepitamatult sellisele vaimsusele vastu? Mõtlen kõik see, mis puudutab nõidust, ebajumalateenistust, igasugust spiritismi, okultismi ja kõike sellega seonduvalt?" küsis Kroll ja vastas, et selle juured ehk algupära on küll vaimne, kuid deemonlik.

Videot on võimalik vaadata Youtube'i vahendusel: