Kas vähe või piisavalt? Just nii palju Eesti elanikke haaraks võõrvõimu sissetungi korral relvad

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm kommenteeris "Seitsmestele uudistele" värsket avaliku arvamuse uuringut. Esimesel Vene-Ukraina sõja aastal on kasvanud vene keelt kõnelevate inimeste poolehoid võõrvõimu sissetungi korral relvastatud vastupanu osutada peaaegu 10% võrra, mis on Salmi sõnul väga hea tulemus.

Sõda Ukrainas on toetust ja usaldust Eesti kaitseväe vastu kindlasti tõstnud. Uuest aastast on ka riigikaitse koolides kohustuslik. „Me soovime seda sama eesmärki saavutada, et kaitsetahe oleks kõrge, et inimestel oleks teadlikkus kõrge ja et nad leiaksid oma rolli riigikaitses. Eesti üleüldine kultuur ja suhtumine oma inimestesse on selline, et me ei käsi, vaid me üritame selgitada ja tekitada sisemist motivatsiooni,“ kommenteeris Salm.

Hoolimata kõrgest kaitsetahtest on võõrvõimu sissetungi korral valmis relvi haarama vaid 11% inimestest. Kantsler ütles selle kohta, et meie plaanide jaoks on tegu piisava hulga inimestega, kellega arvestada. "Meie tänane sõjaline struktuur on 44 500, ehk need on inimesed, kellele on relvastus, masinad, juhid ja varud."

Aeg-ajalt kerkib üles ka küsimus naiste kohustusliku ajateenistuse võimalikkusest, mille järele kantsler Salmi sõnul aga ühiskonnas praegu otsest vajadust ei nähta.

Kevadel avaldatud uuring kannab nime „Eesti elanike arvamus riigikaitsest“ ja sellega on võimalik lähemalt tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel.