Inimesed ei nõustu! Rahvas laseb võimuliidu eelarveotsused kolinal põhja

Ühiskonnauuringute Instituudi värskest küsitlusest selgub, et Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsuse tehtud fiskaalpoliitilised otsused on inimeste seas valdavalt ebapopulaarsed.

Norstat Eesti läbiviidud viimases küsitluses paluti inimestel hinnata kõige olulisemaid valitsuse poolt tehtud otsuseid maksude ning kulutuste kohta. Vastajate arvamust küsiti kokku 22 erineva otsuse kohta ning iga meetme puhul paluti neljapalli skaalal öelda, mil määral nad seda toetavad. Tulemused näitavad seda, mida valitsuse liikmed ka ise on korduvalt väljendanud, et üldiselt tehakse ebapopulaarseid otsuseid, vahendab BNS.

Vastustest selgub, et kõige ebapopulaarsemaks otsuseks on elektriaktsiisi tõus, mida toetab 11 protsenti vastajatest ning ei toeta 85 protsenti vastajatest. Kõige populaarsem otsus on alampalga tõus, mida toetab 90 protsenti ning ei toeta kuus protsenti vastajatest.

Kokku on üheksa valitsuse otsust selliseid, mille puhul on toetajaid vähem kui 20 protsenti ning nende hulka kuuluvad veel näiteks registreerimistasu vanade autode esmakordsel müümisel, kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine, keskmise pensioni tulumaksuvabastusest loobumine ning tulumaksusoodustus laste ja abikaasa eest.

Meetmeid, mida toetab 20-30 protsenti vastajatest, on kokku kuus, ning nendeks on automaks, dokumentide lõivu tõus, käibemaksu tõus, lasterikka pere toetuse langetamine, uute autode registreerimistasu kehtestamine ning majutusasutuste käibemaksu tõus. Rohkem kui 30 protsenti vastajate toetuse pälvisid kaks otsust - tasuta maakondliku bussisõidu kaotamine ning maksuküüru kaotamine.

Viimane grupp otsuseid on sellised, mille puhul on ülekaalus vastajad, kes neid toetavad. Nendeks otsusteks on pankade avansilise tulumaksumäära tõstmine, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, võimalus tõsta vabatahtlikult teise pensionisambasse tehtavat makset, 1- ja 2-sendiste müntide ringluse vähendamine ning alampalga tõus. Nende otsuste puhul märkis 50 protsenti või enam vastajaid, et nad neid toetavad. Seega saab viie valitsuse otsuse kohta 22-st öelda, et nende puhul on valijaskonnas pigem toetav hoiak.

Lisaks esitati vastajatele küsimus viimasel ajal aktuaalse riigieelarvega seotud ettepaneku kohta, kas vastaja toetab üle välja kärpeplaani, mis tähendab, et iga ministeerium peab kärpima kindla viis kuni seitse protsenti oma eelarvest? 65 protsenti vastajatest ütles “jah” või “pigem jah”, 22 protsenti “pigem ei” või “ei” ning 13 protsenti ei omanud arvamust.

Norstati küsitlus viidi läbi 20. mail veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.