“Inimene tuli luba küsimata hoovi ja hakkas tegutsema!” Pirita elanikud on hädas tüütu murega

Ligi 15 000 liikmega Facebooki gruppi "Pirita elanikud" ilmus postitus kohalikult, kes kuulis, et naabrinaise hoovis käidi luba küsimata õunu korjamas. "Kahtlased tüübid on meie kandis liikvel. Naabrinaine rääkis, kuidas avastas enda aiast võõra mehe õunu korjamast. Mitte, et tal oleks õuntest kahju olnud, aga inimene tuli luba küsimata tema hoovi ja hakkas tegutsema. Vene keelt kõneles," kirjutab murelik piritalane postituses. Kas õunaraksus käimine on vargus ning kui palju teateid sarnastest olukordadest laekub politseile tegelikult?

Postituse tegija jätkab, et naabrinaine oli aeda tulnud mehelt küsinud, et mis toimub ja öelnud, et nii ei tehta. "Mees oli täiesti süüdimatult vastanud, et vaatas, et õunad vedelevad ja tuli korjama, et tema on siit lähedalt ühe maja ehitaja. Ja siis veel kiitles, et tuleb varsti tagasi ja korjab veel. Oligi tulnud, veel suurema kotiga. Olge valvsad," lõpetab Pirita elanik postituse.

Oktoobri alguses kirjutasime, et õunaraksus käijaid leidub ka Viljandis. "Võõrastesse aedadesse ei minda ise õuna- ja pirnipuid tühjendama! Siit hoiatus teistele: meie aiast on salaja korjatud õunu ja pirne. Visake pilk ikka naabri aedadesse ja kui märkate kahtlast tegevust, andke teada, kuhu vaja," selgitas murelik kodanik toona ligi 25 000 liikmega Facebooki grupis "MÄRGATUD Viljandis".

Politsei: õunaraksus käimine on vargus

Politsei- ja piirivalveameti Tartu piirkonna grupijuht Siim Linnard kinnitas oktoobri alguses, et varguseks loetakse ükskõik millise võõra asja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. "See tähendab, et ka õunaraksus käimine on vargus. Ei ole vahet, mida varastatakse või mis on selle väärtus. Vargus on vargus. See, mille alusel politsei vargust menetleb ja milline on võimalik karistus, sõltub vargusega tekitatud kahju suurusest," selgitas ta.

Samas ei ole Linnardi sõnu aiasaaduste vargused Eestis suur probleem ja tegemist on pigem üksikute juhtumitega. "Tänavu on politseile antud teada viiest juhtumist, kus keegi on ilma loata viibinud teise inimese maal ja väidetavalt varastanud aiasaaduseid. Neist ühel juhul alustati ka menetlust, aga see on tänaseks lõpetatud, sest kahju ei tuvastatud," rääkis ta oktoobrikuu alguses.

Õunaraksus käijateks on enamasti lapsed

Linnard sõnas, et enamasti on aiasaaduste näppajateks või õunaraksus käijateks siiski oma kandi kohalikud lapsed, kes lähevad võõra vara kallale naljaviluks, rumalusest või tahtest puu- või köögiviljadega maiustada. "Kui teiste aiasaadusi näpanud laps on teada, siis püüame alati osapooled selliselt kokkuleppele viia, et nad saaksid ilma menetluse või kohtuskäimiseta omavahel kokku leppida, kas ja kui suur oli tekitatud kahju ja kuidas see korvata."

Raksus käimise vältimiseks on Linnardi hinnangul oluline selgitustöö ja omavaheline suhtlus. "Ühes kogukonnas elavad inimesed hoiavad tavaliselt kokku ja enamasti ei ole naabril kahju, kui oma kandi laps tuleb kenasti õuna või kurki küsima. Kui aga terve kasvuhoone ühe tomati pärast salaja tegutsedes segi paisatakse või kellegi raske töö ja vaev istikute kasvatamisest viljade lõikamiseni ära rikutakse, on see isegi emotsionaalselt suurem kahju kui materiaalne."

Linnard julgustab inimesi politsei poole pöörduma. "Kui kellegi aiasaaduste kallal siiski pahatahtlikult vandaalitsetakse, tuleb mõistagi sellest politseile teada anda. Uurime ja selgitame kahju tekitaja välja."

Loe lisaks, kuidas kadusid viljandlase aiast õunad ja pirnid!