Viljandlase aiast kadusid õunad ja pirnid. Politsei: õunaraksus käimine on vargus!

"Võõrastesse aedadesse ei minda ise õuna- ja pirnipuid tühjendama! Siit hoiatus teistele: meie aiast on salaja korjatud õunu ja pirne. Visake pilk ikka naabri aedadesse ja kui märkate kahtlast tegevust, andke teada, kuhu vaja," kirjutab murelik kodanik ligi 25 000 liikmega Facebooki grupis "MÄRGATUD Viljandis".

"Huvitav, kas nüüd arvatakse, et kui puud on õunu täis, kõnnin aiast mööda ja kedagi liikvel pole, siis võin nagu minna võtma või? See ei ole "raksutamime", seda nimetatakse varguseks," lõpetab Viljandi elanik oma postituse, mille alla on kogunenud juba üle saja kommentaari.

"Kui poisikesed pätsavad paar õuna-pirni, mis kätte mahub: see on minu arust väike närvikõdi otsimine ja kuulub lapseks olemise juurde. Aga kui täiskasvanu puud võõras aias puhtaks roogib, on see vargus," kinnitab üks kommenteerija. 

"Õige on, et võõrastesse aedadesse ei tohi minna. Ainult mõte on segane. Ehk siis politsei või kaamerad appi, et õunad puul püsiksid," annab teine kommentaator nõu ja soovitab küsimusega politsei poole pöörduda.

Politsei: õunaraksus käimine on vargus

Politsei- ja piirivalveameti Tartu piirkonna grupijuht Siim Linnard kinnitab, et varguseks loetakse ükskõik millise võõra asja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. "See tähendab, et ka õunaraksus käimine on vargus. Ei ole vahet, mida varastatakse või mis on selle väärtus. Vargus on vargus. See, mille alusel politsei vargust menetleb ja milline on võimalik karistus, sõltub vargusega tekitatud kahju suurusest," selgitab ta.

Samas ei ole Linnardi sõnu aiasaaduste vargused Eestis suur probleem ja tegemist on pigem üksikute juhtumitega. "Tänavu on politseile antud teada viiest juhtumist, kus keegi on ilma loata viibinud teise inimese maal ja väidetavalt varastanud aiasaaduseid. Neist ühel juhul alustati ka menetlust, aga see on tänaseks lõpetatud, sest kahju ei tuvastatud."

Õunaraksus käijateks on enamasti lapsed

Linnard sõnab, et enamasti on aiasaaduste näppajateks või õunaraksus käijateks siiski oma kandi kohalikud lapsed, kes lähevad võõra vara kallale naljaviluks, rumalusest või tahtest puu- või köögiviljadega maiustada. "Kui teiste aiasaadusi näpanud laps on teada, siis püüame alati osapooled selliselt kokkuleppele viia, et nad saaksid ilma menetluse või kohtuskäimiseta omavahel kokku leppida, kas ja kui suur oli tekitatud kahju ja kuidas see korvata."

Raksus käimise vältimiseks on Linnardi hinnangul oluline selgitustöö ja omavaheline suhtlus. "Ühes kogukonnas elavad inimesed hoiavad tavaliselt kokku ja enamasti ei ole naabril kahju, kui oma kandi laps tuleb kenasti õuna või kurki küsima. Kui aga terve kasvuhoone ühe tomati pärast salaja tegutsedes segi paisatakse või kellegi raske töö ja vaev istikute kasvatamisest viljade lõikamiseni ära rikutakse, on see isegi emotsionaalselt suurem kahju kui materiaalne."

Linnard julgustab inimesi politsei poole pöörduma. "Kui kellegi aiasaaduste kallal siiski pahatahtlikult vandaalitsetakse, tuleb mõistagi sellest politseile teada anda. Uurime ja selgitame kahju tekitaja välja."