Hoolimatus, teadmatus või ahnus? Sajad Eesti ettevõtjad jätkavad kaubavedu Venemaale

„Praegu liiguvad Eesti kaudu välja Venemaale erinevad mehaanilised seadmed, erinevad plasttooted ja kakaotooted. Need on üldistatult suured kaubagrupid. Kui me räägime impordi suunast, tuuakse praegu väga palju erinevaid kemikaale ja gaasi,“ ütles Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits.

Kuid Eesti ettevõtjad ei olegi kõige mustemad lambad, kes oma veokeid Narva piiripunkti rivistavad. „Ekspordi puhul ehk väljumiste puhul on suurusjärk umbes 20-25%, mis on seotud Eesti ettevõtetega. Kõik ülejäänud mahud on seotud teiste liikmesriikide ekspordimahtudega,“ lisas Kurvits.

Enne kauba Narva piiripunkti jõudmist peavad transpordiettevõtjad käima läbi Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonist (ERAA), selles asutuses väljastatakse kõikidele transpordiettevõtetele lube, et nad saaksid üldse oma kaubaga Venemaale. ERAA esindaja sõnul võivad kõik transporti pakkuvad ettevõtjad küsida luba viia kaupa Venemaale. Hetkel kasutab seda võimalust umbes 300 ettevõtet 3000st, kes Eestis veoteenuseid pakuvad. „Veoloa väljastamise aluseks on asjaolu, et ettevõttel peab olema kehtiv tegevusluba, samuti peavad olema sõidukid, mis on ettenähtud kaubaveoks ja kui need eeldused on täidetud, on võimalik Venemaale veolubasid taotleda,“ ütles ERAA büroojuht Ermo Perolainen, kelle sõnul tulebki transpordifirmal esitada lihtsalt taotlus, mida tegi ka skandaali keskmes olev Stark Logistics – väljastatakse luba ja edasine kontroll on juba Maksu- ja Tolliameti rida. Seni, kuni riik ei keela, on tegevus lubatud.

"Kui kaubandusembargot Venemaa suhtes ei ole kehtestatud ega piir ei ole kinni pandud ja vedusid saavad teostada ka kõikide teiste riikide vedajad. Välisvedajad on Eesti-Vene piiri ületused domineerivas positsioonis juba," lisas Perolainen.

Selgub, aga et sagedamini rikuvad sanktsioone Eesti piiril hoopis tavalised kodanikud.

Vaata lähemalt päises olevast videost!