FOTOD | Stockmanni kaubamaja ümbrus võib peagi totaalselt muutuda: vaata, kuidas!

Pisangu sõnul on uue lahendusega plaan muuta kvartali tagahoovid jalakäijatele oluliselt paremini ligipääsetavaks. "Kui seni on jalakäijad olnud surutud tiheda liiklusega autotee äärde ja puudunud on mugavad võimalused kvartalit otse läbida, siis uues planeeringus on kvaliteetsed linnaväljakud, rohkelt haljastust, mitmeid läbipääse Maakri kvartali suunas ning atraktiivne esimese korruse tänavafont, mis muudab Liivalaia äärse tänavaruumi rikkalikumaks ja ligitõmbavamaks."

Ta lisab, et Liivalaia tänava äärse hoonestuse kaugus planeeritakse nii, et jääb piisavalt ruumi ratta- ja jalakäigutee rajamiseks, samuti piisav vahemaa sõiduteest. "Samuti istutatakse kaks rida puid. Arendusega luuakse atraktiivne lõuna- ja õhtupäikesele avatud avalik linnaväljak, mis toob väärikalt esile ka täna parkimismaja tagahoovis oleva ajaloolise punastest tellistest Maakri 25 hoone, kus hetkel asub Worklandi koostöötamise keskus."

Tallinna linnavalitsusele on tehtud avaldus detailplaneeringu alustamiseks

Pisangu sõnul hakati arendusi planeerima, kuna Maakri Holding AS soovib olla kinnistule aktiivne omanik ning seda parimal moel väärindada. "Eesmärk on kasutada ära Maakri kvartali hea asukoht ning tiheda asustusega Liivalaia tänava potentsiaal ja luua kinnistule järk-järguline pikaajaline arenguplaan."

Ta lisab: "Lähiajal valmivad praeguse keskuse viiendal korrusel ümberehitustööd, et sinna saaks rajada kaasagse tervise- ja heaolukeskuse. Lisaks sellele soovime kinnistule anda aga ka tulevikuks võimalikest parima perspektiivi, et südalinna osaks olev kinnistu parimal võimalikul moel ülejäänud linnaruumiga seotud oleks. Seetõttu oleme teinud Tallinna linnavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamiseks."

Füüsiliste ehitustööde alustamisest ollakse veel kaugel

Siiski nendib Pisang, et detailplaneeringu kinnitamiseni võib minna väga positiivse stsenaariumi korral mõned aastad, aga on näiteid, kus on läinud 10 või enam aastat. 

"Seni soovime keskenduda sellele, mida me saame ise teha ehk võimaluste piires kaasajastada praegust keskust nii hästi kui võimalik koostöös meie partneritega. Alles detailplaneeringu vastuvõtmist on võimalik hakata tegema inveesteerimisotsuseid, mis omakorda sõltuvad kehtivast majanduskliimast ja turuolukorrast," lisab ta.

Pisangu sõnul ollakse tänasel päeval pika protsessi alguses ning igasugustest füüsilistest töödest veel kaugel. "Detailplaneeringuga tahame esialgu vaid kirjeldada ära plaani, kuidas kinnistule on võimalik luua kaasaegne hoonestus. Lähimas plaanis aga jätkame keskuse arendustöödesse investeerimist, et keskus jätkuvalt areneks koos meie seniste ja tulevikus lisanduvate partneritega."

Plaanitavate arenduste jaoks peeti maha ka arhitektuurivõistlus, mille võitsid kaks mainekat firmat: Kadarik Tüür Arhitektid (töö autoriteks arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Marleen Stokkeby, Kaarel Künnap, Aleksandr Špakovm, Linda Li Arro ja Mats Põllumaa) ja Arhitekt 11 (töö autoriteks Joanna Kordemets, Sander Aas, Aaron Renser, Illimar Truverk ja Janar Toomesso).

• Sisuturundus

Vabadus, mugavus ja sääst |5 põhjust, miks tasub kasutada pesumaja pesuteenust

• Sisuturundus

Soojendustooted tervise edendamiseks: traditsiooniline Hiina meditsiin ja kaasaegsed lahendused