ERIALi juhtfiguur mõisteti viieks aastaks vangi: kas hoiu-laenuühistute kontroll karmistub?

Käesoleva nädala esmaspäeval mõistis Harju maakohus süüdi hoiulaenuühistu ERIAL mitu juhtfiguuri, kellest üks – Ilja Dyagelev – mõisteti viieks aastaks reaalselt vangi. Kas see Eesti investeerimismaastikku raputanud kuritegu toob esile süsteemi nõrkused või oli tegu tõrvatilgaga meepotis?

Käesoleval nädalal mõistis Harju maakohus süüdi ja viieks aastaks vangi tänaseks kurikuulsa hoiu-laenuühistu ERIAL juhi. Ettevõtte asutaja Ilja Dyagelev mõisteti investeerimiskelmuse, omastamise ja altkäemaksu andmise eest kokku viieks aastaks vangi.

Kas käesolev kohtuotsus on lõpuks viimane piisk karikasse, et riigikogu hakkaks arutama, kas Eesti hoiu-laenuühistute seadust tuleks ikkagi muuta? Sellise juhtumi valguses on õigustatud küsida, kas teistes hoiu-laenuühistutes paiknev raha on ikkagi turvaliselt investeeritud ja kas lubatud kõrged intressid on ka täna jätkusuutlikud. Uno Feldschmidt, kes on TTÜ majandusteaduskonna õigusinstituudi lektor ja oma töös uurinud mitmeid sääraste ühistute toimimist, on negatiivsetest asjaoludest hoolimata positiivne.

„Siin näitas nüüd seda, et ühistu juhtkond või ühistu liikmed on kasutanud enda juhatuse liikme seisundit ja siis seda raha kuidagi mitte päris otstarbekalt või noh, siin ei saa öelda mitte päris, vaid kindlasti ebaotstarbekalt ära kasutanud. Nii et see on see põhiline viga ja see tuleneb sellest, et ühistu liikmete ilmselt kõik ei ole adunud seda, et neil on ka õigus juhatuse üle kontrolli teostada,“ ütles Feldschmidt.

Riigisiseselt on juba pikalt räägitud, et hoiu-laenuühistute järelevalvet tuleb karmistada. Siiski pole sellega kusagile jõutud, kuid rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja sõnul töö käib.

„Rahandusministeeriumil on plaan või õigemini eesmärk õigemini, et hoiu-laenuühistute üle järelevalvet tuleks tugevdada ja samamoodi ka hoiustajaid rohkem kaitsta. Meie viimane plaan oli selline, et kõik hoiu-laenuühistud peaksid hakkama tulevikus pangaks. See ei ole kuidagi laua pealt maha kukkunud, aga riigina anname ka aru, et see võib tähendada seda, et enamik hoiu-laenuühistuid peavad oma tegevuse lõpetama,“ ütles rahandusministeeriumi osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Feldschmidti sõnul läheks see aga põhiseadusega vastuollu ja paneks halba olukorda need hoiu-laenuühistud, kes tegutsevad juba aastakümneid.

"Põhiseaduses paragrahv 31, kus on ettevõtlusvabadus meil täiesti selgelt välja kirjutatud, nii seaduse tekstis kui kommentaarides, kui ka riigikohtu lahendites, mis on sellel pinnal. Ja kui nüüd niisugusel kujul oleks juhuslikult läbi läinud, siis ma arvan, oleks päris kindlasti juba tekitatud põhiseaduslik riive selle selles osas, sest igaühel on õigus oma raha paigutada kuhu tahes: anda laenu, astuda ühistusse, osta aktsiaid, see on kodanikuvabadust," kommenteeris Feldschmidt.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.