Ei või olla! Just nii suur osa eestlasi ei jälgi liikluses piirkiirust

Rohkem kui 650 000 eestimaalasel on autojuhiluba. Värske uuringu kohaselt ületab Eestis kiirust 74 protsenti juhtidest, Leedus on see arv 76 protsenti ja kõige eeskujulikumad juhid asuvad Lätis, kus ületab kiirust 67 protsenti juhtidest. Enamik Eesti juhtidest, kes ei järgi piirkiirust, tunnistavad, et teevad seda mõnikord, regulaarselt ületavad kiirust vähesed. Suurem osa vastanutest ehk 84 protsenti ületab lubatud sõidukiirust kuni 10 km/h. Lisaks tunnistas pea 20 protsenti kiiruseületajatest, et ületab piirmäära 20 km/h või rohkem.

„Teadaolevalt kasvab risk sõidukiiruse kasvades – reaktsiooniaeg ja pidurdusteekond pikenevad. Juba väike vahe sõidukiiruses toob kaasa suure erinevuse tagajärgedes. Näiteks suureneb kiirusel 70 km/h auto pidurdusteekond peaaegu kaks korda võrreldes kiirusega 50 km/h. Veelgi enam, mida suurem on kiirus, seda raskemad ja liiklusõnnetuste tagajärjed. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suureneb jalakäijate surmaoht kokkupõrkel autoga neli kuni viis korda, kui kiirus suureneb 50 km/h-lt 65 km/h-ni,“ rääkis ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Norstat tellitud uuringu kohaselt on mehed naistest altimad kiirust ületama. Kui ligi kolmveerand uuringus osalenud meestest tunnistas, et nad ületavad kiirust, siis naistest tegi seda pisut vähem kui pooled vastanutest.  

Vanuseliselt on kõige suuremad kiirustajad keskealised, kuna enam piirkiiruse rikkujaid leidub vanusegrupis 50–59, kelle seas ületab kiirust ligi kolmveerand vastajatest. Samas vanemaealiste vanusegrupis ehk 60–74-aastaste seas ületavad kiirust pooled. Kõige eeskujulikumad sõitjad on 18–29-aastased noored, kelle seas on kiiruseületajaid pisut alla poole vastajatest. 

Uuringu tulemused toovad välja huvitavaid erinevusi Balti riikide vahel kiiruseületamise eest määratavate karistuste osas. Enamik Eesti autojuhtidest on saanud kiiruse ületamise eest trahvi ja seda korduvalt ehk keskmiselt üks kuni kolm korda. Vaid 39 protsenti Eesti juhtidest on õnnestunud trahvimata liigelda. Samas Lätis ja Leedus ei ole pea pooled juhid kunagi kiiruse ületamise eest trahvi saanud. Sellest võib omakorda järeldada, et Eestis tuvastatakse ja/või trahvitakse rikkumisi aktiivsemalt. Samas pole tihe karistamine soovitud efekti andnud, sest Lätis on uuringu kohaselt vaatamata harvadele trahvidele kiiruseületajaid kõige vähem, samas Leedus jällegi kõige rohkem. 

Üheks võimaluseks on panna juhte mõtlema teavitustööga. Kiiruse piirmäärad on mõeldud ohutu liiklemise tagamiseks. „Mugavalt autos istudes on mõnikord raske ette kujutada, kui palju inimese reaktsioonivõime iga lisatud km/h halveneb. Kiirustamisest võidetud lisaminutid ei ole kunagi riskeerimist väärt ja selle peale tasuks mõelda rooli istudes. See ei ohusta mitte ainult juhte endid ja nende kaassõitjaid, vaid ka teisi liiklejaid – vigastuste raskusaste õnnetuse korral suureneb koos kiirusega,“ rääkis Lepvalts.

Ka politsei liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss tõdeb, et politsei järelevalvega kõiki mõjutada ei suuda ega ka pea ning liikluskäitumist peab muutma inimene ise, muutes oma põhimõtteid. “Piirkiiruse järgimine tuleb väga palju inimeste enda sisemistest veendumustest. Inimesed ei soovi teadlikult teisi vigastada, kuid liikluseeskirju rikutakse sellele vaatamata natuke igapäevaselt. Kahjuks saab selle tulemusena liikluses iga nädal vigastada umbes 30 inimest,” rääkis Kriss. 

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus eelmine aasta 1731 inimkannatanutega liiklusõnnetust, vigastada sai 1951 ning liiklusõnnetuse tagajärjel kaotas eelmine aasata elu  59 inimest. Kirssi sõnul peab liiklusjärelevalve muutuma veelgi automaatsemaks: kasutades kiiruskaameraid, keskmise kiiruse kaameraid ning tulevikus ka heidutusena liikluse riskiisikute puhul nn veapunktisüsteemi.

Eesti elanike seas viis uuringufirma Norstat kindlustusseltsi ERGO algatusel läbi uuringu käesoleva aasta juunis. Internetis küsitleti kokku 1000 alla 74-aastast täiskasvanut. Küsitlusele vastajate jaotus demograafiliste tunnuste järgi vastab Eesti demograafilisele koosseisule.