Eestis kahtlustatakse üle 31 aasta taas koolerasse nakatumist

Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Haigestumine toimus välisriigis ja riigisisese leviku ohtu seetõttu ei ole.
 
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et esmase positiivse kooleraproovi andnud laps viibis koos perega välisriigis, kus tal tõusis möödunud nädala lõpus palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus.

Pere jõudis tagasi Tallinnasse lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse. Teisipäeval hospitaliseeriti perekonnast teine laps, kellel tekkisid sarnased sümptomid ja ta on koos teiste pereliikmetega isoleeritud. Kuigi esmane PCR analüüs viitab koolerale, ei ole teada, millise ja kuivõrd toksilise serogrupiga on tegemist. Terviseameti laborisse jõudnud proovi kinnitav analüüsitulemus peaks selguma neljapäeval. 
 
Terviseamet viis läbi epidemioloogilise uuringu ja hetkel hinnatakse nakkuse edasi levimise tõenäosust pigem väikeseks, sest perekonna kontaktid teistega olid minimaalsed. Juhtunust on teavitatud Eesti Perearstide Seltsi ja haiglaid. Samuti on terviseameti Põhja regionaalosakond teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem madal, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumides, kui seda on eelnevalt külastanud nakatunud inimene. Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi.
 
Viimane koolerasse haigestumine Eestis oli 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteperiood on 1-5 päeva, kuid tavaliselt 2-3 päeva. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus, oksendamine ja vedelikukaotuse tõttu võib langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning võivad tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired. Kuni 70-protsendil nakatunud inimestest esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus sõltub sellest, kas tegemist on toksilise variandiga või mitte.