Andrus Ansip loobib Kaja Kallase suunas kriitikanooli: usalduskrediit on kadunud!

Kunagine Reformierakonna juht ja pikaaegne peaminister, praegune Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip märkis "Vikerhommikus", et peaminister Kaja Kallase usalduskrediit on kadunud.

Saatejuhid uurisid Ansipi käest, kas Kaja Kallas peaks tagasi astuma. "See on eelkõige Reformierakonna juhatuse otsustada. Aga tuleb möönda, et usalduskrediit on kadunud ja selle põhjuseks ei ole mitte ainult see Vene-skandaal, vaid üldisem suhtumine, üldine poliitika tegemise viis, mis on valmistanud inimestele pettumust. Küsimus ei ole ainult Reformierakonna 15-protsendilises toetuses. Kui 70 protsenti Eesti rahvast tahab peaministri tagasiastumist, siis see on väga tugev signaal ja valitsuse toetus on napp 30 protsenti, siis seda tuleb pidada isegi julgeolekuohuks Eesti riigile," märkis Ansip. "Kui meid ähvardab tõepoolest tõsine oht ja puudub usaldus riigijuhtide vastu, siis see loomulkult on oht riigile."

Milline on Ansipi hinnang aga Kaja Kallase välispoliitilistele saavutustele? "Ma arvan, et me ei peaks hakkama endale sugereerima seda, et kui inimene ei saa hakkama siseriiklikult inimeste veenmisega, et siis ta välismaal saab sellega kindlasti hakkama. Selles on suur annus soovmõtlemist. Aasta tagasi oli see kindlasti nii nagu väidetakse, kuid praeguseks on need ajad ammu möödas. Kui me mõtleme Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistumisele, kus me pidime saama eesistujaks, aga lõppes sellega, et Eesti jäi täiesti üksi. Ja olime üksi ja siis solidaarsusest liitusid meiega Läti, Leedu ja Poola. Ja oligi kõik," ütles Ansip.

"Me teame seda, et pärast 50 aastat okupatsiooni on meie eesmärk olnud mitte iialgi enam üksi jääda ja see, et me jäime kord jälle üle pika aja täiesti üksi, siis see peaks olema üks tugev ohusignaal selleks, et oma senist suhtumist korralikult revideerida ja ka välispoliitilisi prioriteete üle vaadata," tõdes ta.

Ansip sõnul vaatab ta Reformierakonna reitingu langust kurva pilguga. "Ega see päris normaalne ei ole - Reformierakonna toetus on seal 15, 16, 17 protsenti. See pole reformierakonnale iseloomulik, vähemalt sel sajandil. Vigu on kindlasti tehtud ja muutusi on vaja ning samamoodi jätkata ei saa. Merel on nii, et mõõnale järgneb tõus, kuid majanduses ja ühiskonnas ei ole garanteeritud, et igale mõõnale järgneb tõus. Mõõn võib tähendada ka seda, et see lõppeb hoopis hääbumisega. Ettevõte võib näiteks täiesti ära kaduda pärast suurt langust ja sama võib juhtuda ka poliitiliste erakondadega," nentis ta.

Samal ajal ei usu Ansip, et Reformierakonnaga selline hääbumine võiks juhtuda, sest erakonnal on tema hinnangul väga tugevad piirkonnad. "Erakonnas on väga palju tugevaid tegijaid, kuid suunamuutust on vaja," leidis ta.