Gerli Padari tütar Amanda: tippe sai tantsimisega vallutatud ja pikalt

Amanda Padari nimi pole eestlastele kaugeltki võõras. Kuigi aastate jooksul on tema ema Gerli ja onu Tanel Padar palju meedias figureerinud, tõdes naine, et tihtipeale pole teda nendega isegi seostatud. Praegu lööb ta kaasa TV3 uhiuues seriaalis “Valetamisklubi”, aga millist elu on Amanda elanud varem?

19-aastane Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient on enda sõnul kahe jalaga maa peal, aktiivne, analüüsiv ning samas lõbus ja positiivne inimene. Ta on sündinud Tallinnas ning suurem osa lapsepõlvest möödus Kalamajas ning algkooliaeg Tartus.

Armastus esimesest sammust.

Esmalt jõudis lavadele Amanda juba 5-aastase tüdrukuna, mil toimusid tema esimesed võistlustantsu võistlused. Võistlustantsu juurde jõudis ta aga võrdlemisi juhuslikult, nimelt võttis tantsuõpetajast isa Martin tüdruku oma trennidesse kaasa. Edasijõudnute grupi trenne vaadates, keerutas ka pisike Amanda kaasa ning otsustas, et soovib ka ise ala proovida. Nii pandigi tüdruk nooremate rühma tantsutrenni ja tants võiski alata.

Kuna Amanda alustas tantsukarjääri väga noorelt, mõjutas see suurel määral ka tema sõprussuhteid. “Mul oli selle aja jooksul suhteliselt keeruline hoida sügavamaid sidemeid sõpradega. Kui toimusid sünnipäevapeod või jäädi kellegi juurde ööseks, siis mind seal kohal ei olnud. Sellest tuli ette ka mingeid solvumisi, nagu väikestel lastel ikka,” tõdes Padar. Tagasi mõeldes tõdeb ta, et kuna oli enda jaoks prioriteedid paika seadnud, siis see tüdrukut ennast väga ei häirinud. “Ajasin oma asja ja usun, et see ei pidanud mingeid arenguprotsesse kinni, sest elasin samal ajal ka oma elu. Lapsel lasub suur vastutus, kui oled trenni teinud ja vaeva näinud, sest tippsport on nagu töö, millesse tuleb kõvasti panustada.”

Praeguseks on saanud naisest treener. “Tippe sai vallutatud ja väga pikalt."

Perekond Lotte

Juba lapsena paistis välja Amanda suur soov näidelda ja esineda. Ema Gerli on tuntud Lotte rolli poolest ning sellest muusikalist pole ka tütred puutumata jäänud. Nimelt kehastas Amanda rebast 2008. aastal etendunud etenduses “Detektiiv Lotte” ning 2010. aastal tegi Marta ja Brigitta von Trapp’i rollides kaasa Vanemuise muusikalis “Helisev muusika”. Amanda noorem õde, 9-aastane Camilla Miranda, on täitnud Roosi rolli etendustes “Lotte ja vana õunapuu saladus” ja “Lotte ja kadunud jõuluvana”. “Mul on ülimalt uhke tunne tema üle. Kui teda esietendusel vaatasin, siis mul jäi suu lahti, sest tal olid oma soolo osad. Ta on samuti väga ambitsioonikas, sest Camillal pole ainult enda tekstid peas, vaid ka teiste omad,” naeris Amanda. “Objektiivne uhkus ja “oh, see on mu väike õde!” - need mõtted olid korraga mu peas.”

Naine usub, et Camillal on vanema õega väga vedanud, sest neil on tekkinud väga tugev omavaheline side. “Kui tal on raske, siis teab, et võib minu juurde tulla. Samuti pole tal probleeme minuga oma saladusi jagada, sest teab, et ma ei räägi neid edasi,” tõdes ta.

Mitmetahuline kunstilise kirega naine.

Kuigi rohkem on Amandat elus paelunud tants, siis tõdes, et ka muusika pole temast päris suure kaarega mööda läinud. Nimelt tunneb naine muusikaga väga tihedat seost. Ta on kirjutanud mitmeid laule, muusikat produtseerinud ja mänginud ukulelet, aga pole tunnetanud veel kindlat “klikki”, et muusikaga kui elukutsega edasi minna.

Kui väiksena laulis ta kodus täiest kõrist kaasa Disney CD-mängijast mänginud ansambel HU? laule, siis 13. eluaastast on tema tegemiste saateks mänginud hip-hop. “Minu esimesed lemmikud olid Future ja Kendrick Lamar. Vaatasin Youtube’ist nende muusikavideosid ning alates sellest ajast oli hip-hop muusika minu elus täiesti lahutamatu osa.”

“Mul on väga tugev esteetiline visioon ning selle tõttu on kunstimaastikul mingid teatud asjad, mis mind enda poole tõmbavad. Mul on omanäoline maitse, millel puudub kindel žanr ning mis väljendub väikestes asjades. Näiteks selles, kuidas end riietan, milliseid filme vaatan, muusikat kuulan või disainivalikuid teen,” kirjeldas Amanda ja lisas, et kogu tema elu valikud on osa tema kunstist. “Minu elu on minu lugu ja kujundan seda läbi kunstilise perspektiivi”

“Valetamisklubi”

Sel kevadel teeb Padar kaasa TV3 uues seriaalis “Valetamisklubi," kus kehastab värvikat tegelaskuju Mirti. Padar lisas, et näeb enda ja oma karakteri vahel ka teatud paralleele. “Mirt on äge, ekstravertne, elav ja enesekindel tegelane. Need omadused on ka minus olemas,” tõi ta välja ja tõdes, et suures plaanis on nad siiski väga erinevad. “Kui Mirdile meeldib kogu aeg teada, mis toimub ja kellest räägitakse, siis minu elus on vastupidiselt talle juba nii palju asju, et ma ei suudaks selliste asjadega tegeleda.”

Samas peab oma tegelaskuju võrdlemisi naiivseks, sest kuigi Mirt soovib, et kogu aeg midagi toimuks, siis tagajärgedele ta mõelda ei oska. “Ta võib ju aimata, et mingi jama võib tulla, aga ei vaeva sellega oma pead. Ma mõtlen natuke ette, kui mingeid otsuseid teen, aga Mirt on samuti äge tegelane,” naeris ta ja lisas, et kuigi on pigem impulsiivne inimene, siis pole temas peidus ülemõtlejat.

Castingu kutse jõudis Amandani läbi ema saadetud screenshoti, millele otsustas kiirelt reageerida. “Tean, et Eestis pole castingutega nii, et sul on kuus kuud aega enne mõelda ja siis tegutseda. Teadsin, et kui see on minuni jõudnud, siis sellega on juba kiire. Läksin koju, tegin tutvustava video valmis ning mind kutsuti castingule,” meenutas Padar.

Saladuslik tulevik

Lapsena jahmatas Padar oma õpetajat üllatava karjäärivalikuga. “Küsisin isalt, et kelleks võiksin saada ja ta ütles, et kui mulle meeldib reisida ja inimestega suhelda siis võiksin saada selleks. Läksin järgmisel päeval kooli ja teatasin, et soovin saada diplomaadiks,” naeris ta ja nentis, et tema meelest sobiksidki talle üpris ambitsioonikad ja tähtsad ametikohad.

Praegu seisab ta gümnaasiumi lõpu lävel ja tõdes, et hetkel kindlaid otsuseid välja ei hõika. Seda põhjusel, et pole midagi veel lõplikult otsustanud. Küll aga tunneb, et kui silma jääb mõni äge projekt või tehakse huvitav pakkumine, siis on nõus seda kaaluma, kui see teema teda kõnetab.

“Ei usu, et sooviksin mängida kaasa projektis, millesse mul usk puudub. Arvan, et see paistaks välja ja mõjuks ebasiirana. Paraku olen juba mingis projektis ning järelikult tähendab see seda, et usun sellesse ja sellest tuleb midagi ägedat,” selgitas ta. “Kõige ägedam oleks see, kui seriaalile tehakse juurde mitmeid hooaegu. Ma küll ei tea, kuidas “Valetamisklubi” teemaarendus võiks hooaegadena edasi minna, aga see oleks äge, kui seda jätkuks mitmeks hooajaks.”