TV3 uudised: valitsus kinnitas uue riigieelarve – üüratuid palgatõuse ei tule

Valitsus kiitis heaks 2027. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarves kavandatakse tuludeks 19,4 miljardit ja kuludeks ligi 20,2 miljardit eurot. Eelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot ning investeeringuteks on ette nähtud ligi 1,2 miljardit eurot. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk peaks jõudma nelja protsendini SKP-st.

Peaminister Kristen Michal tõdes eelarvet tutvustades, et eelarve koostamine polnud lihtne.

„Mõned eelarved on lihtsamad teha, mõned eelarved on raskemad teha ja väga ma naljalt ei mäleta ühtegi aastat – võib-olla ei tule enam meelde ka head ajad, kus on olnud võimalusi rohkem kui soove,“ ütles Michal.

Valitsuse teatel vähendati kulusid täiendavalt ligi 250 miljoni euro võrra. Kaitsekulud ulatuvad ka 2027. aastal viie protsendini SKP-st.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et Riigikogu saab eelarve menetlemisel küll muudatusi teha, kuid lisakulutustele tuleb leida kate. „Ehk siis kui midagi juurde pannakse, siis tuleb kuskilt mujalt ära võtta,“ ütles Kallas.

Opositsioon on valitsuse plaanide suhtes kriitiline. Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi hinnangul oleks vaja muu hulgas vähendada toiduainete käibemaksu.

„Tegelikult kõik need suured muudatused, mis oleks vaja ära teha ka läbi teiste seaduste muudatusi, jäid tegemata,“ ütles Laats.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu kritiseeris eelarvestrateegiat ja valitsuse investeeringute plaane. „Ja see on tõsine probleem, et võlakoormus kasvab ja sisuliselt valitsus minu hinnangul on tegelenud niisuguse manipuleerimisega, erinevate investeeringute ajatamisega selleks, et siis näiliselt luua ettekujutus, otsekui eelarve on jätkusuutlik,“ ütles Reinsalu.

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets paneb praeguse eelarveaugu eest vastutuse valitsusele. „Kui oleks meie teha olnud, siis me poleks riigitulusid vähendanud 800 miljonit eurot samal ajal, kui riigikaitsekulusid miljardi võrra tõsteti,“ ütles Läänemets.

Kui Riigikogu ei jõua eelarvet aasta lõpuks vastu võtta, ei tähenda see riigi kulutuste peatumist. Kuni uue eelarve vastuvõtmiseni võib igas kuus teha kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta kulutustest.

Põhiseadus seab eelarve vastuvõtmisele siiski lõpliku tähtaja. Kui Riigikogu ei ole eelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust ehk 1. märtsiks, peab president välja kuulutama Riigikogu erakorralised valimised.