TV3 uudised: vähiorganisatsioonid pole riigi panusega rahul

Eesti Vähiliidu presidendi Vahur Valvere sõnul ei ole patsientide ühendused lihtsalt vabatahtlikud seltsid, vaid oluline osa vähiravi tugisüsteemist. Ta rõhutab, et organisatsioonid nõustavad patsiente, jagavad usaldusväärset teavet ning korraldavad igal aastal kümneid ettevõtmisi, mis aitavad inimestel haigusega toime tulla. Tema hinnangul oleks tegevustoetuse vähendamine valus hoop just neile inimestele, kes abi kõige enam vajavad.

Ka MTÜ Onkoloogika tegevjuht Kristel Leif ütleb, et patsiendiorganisatsioonid täidavad riigi ootusi suuresti projektirahastuse, annetuste ja vabatahtliku töö najal. Tema sõnul oodatakse ühendustelt järjest suuremat panust tervishoiu kujundamisse, kuid püsiva rahastuseta jääb see töö paratamatult lünklikuks. Leifi sõnul ei ole võimalik üles ehitada professionaalset partnerlust, kui organisatsioonid peavad pidevalt muretsema järgmise projekti või annetuse pärast.

Murekoht sai alguse sellest, et Sotsiaalministeerium täidab valitsuse kärpesuuniseid ning vähendab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevustoetust. Just selle kaudu saavad rahastust ka mitmed patsiente esindavad organisatsioonid, sealhulgas vähiorganisatsioonid. Nende hinnangul ei puuduta küsimus üksnes ühe organisatsiooni eelarvet, vaid seda, millist rolli riik patsientidele tervishoius tegelikult näeb.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Nele Labi sõnul väheneb küll Eesti Puuetega Inimeste Koja rahastus, kuid ministeerium otsib võimalusi, kuidas mõju leevendada. Tema sõnul on esialgu võimalik tagada senine tegevus ning samal ajal otsitakse täiendavaid rahastusvõimalusi, et organisatsioonide töö ei katkeks.

Vähiorganisatsioonid rõhutavad, et tegemist ei ole üksnes väärtusküsimusega, vaid ka majandusliku otsusega. Eestis elab praegu ligi 70 000 vähidiagnoosiga inimest ning igal aastal lisandub ligi 10 000 uut haigusjuhtu. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et hästi toimiv patsienditugi aitab inimestel paremini ravijuhiseid järgida, vähendab erakorralise meditsiini vajadust ja välditavaid haiglaravis viibimisi ning aitab kiiremini töö- ja tavaellu naasta. See tähendab väiksemat koormust nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemile.

Vähiorganisatsioonide hinnangul on nüüd aeg viia patsiendikeskne tervishoid sõnadest tegudeni. Nende sõnul peaks riik looma vähipatsiente esindavate ühendustega püsiva partnerluse ning nägema selleks ette ka stabiilse rahastuse juba järgmise aasta riigieelarves. Ainult nii on võimalik tagada, et patsientide hääl oleks tervishoiu kujundamisel päriselt kuulda ning abi jõuaks inimesteni ka siis, kui ravi haiglas on lõppenud.