Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: Uus õppimiskohustus ja täitmata unistused: miks on tuhanded noored jätkuvalt koolikohata?

Kadri Pikhof

Kuigi seadus nõuab haridustee jätkamist gümnaasiumis või kutsekoolis, on endiselt umbes 2400 põhikooli lõpetajat, kes ei ole veel kuhugi sisse saanud. See tekitab lastes ja nende vanemates sügavat ärevust ja abitustunnet, kuna lapsel on soov õppida, kuid süsteem ei paku talle selleks sobivat kohta.

Sundvalikud ja kadunud motivatsioon

Paljude noorte jaoks on valikud pärast põhikooli lõpetamist piiratud, päädides sageli nn sundvalikutega. Näiteks proovis Sigridi tütar Laura pääseda Tartu Rakenduslikku Kolledžisse iluteenuste erialale, kuid suure tunglemise tõttu jäi ta ukse taha. Nüüd peab ta proovima ettevalmistavat õpet ja seejärel ehitustehnoloogiat, kuigi ta tunnistab, et see ei ole tegelikult tema huviala.

Lapsevanemad küsivad õigustatult, kas selline "raha raiskamine" erialadele, kus noor kunagi töötada ei soovi, on mõistlik, samas kui riik rõhutab haritud rahva olulisust.

Ministeeriumi vaade ja kutsekoolide olukord

Haridusministeeriumi esindajate sõnul on keskhariduse omandamine kõigile võimalik, kuid noortel tuleb teha valikuid kättesaadavate kohtade piires. Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO) on püüdnud olukorda leevendada, luues juurde paarsada uut õppekohta, mis võimaldab neil tänavu vastu võtta ligi 1000 põhikooli lõpetajat.

Koolis on erialasid, kus on suur konkurents, ja neid, kus on veel vabu kohti:

Populaarsed erialad: ilu- ja heaoluteenused (seitse avaldust kohale), IT, autotehnik ja elekter.
Vabad kohad: mehhatroonika, keevitus, metallitööd, tööstuse digitehnoloogia ja robootika.

Reformi eesmärk ja lootus tulevikule

Seni on kutsekooli lõpetanutest liikunud edasi kõrgkooli vaid umbes 6% õpilastest. Käimasoleva reformi üks eesmärke on seda protsenti suurendada. Alates sellest sügisest on kutsekoolide õppekavad neljaaastased ning neis on suurendatud üldainete mahtu, et noortel oleks pärast lõpetamist parem ettevalmistus kõrghariduse omandamiseks.

Hoolimata süsteemsetest muudatustest jääb õhku siiski valus küsimus praeguste meeleheitel üheksandike kohta. Koolide esindajate ja lapsevanemate ühine palve haridusministrile on selge: "Palun ärge tehke niimoodi enam järgmine aasta," sest praegune määramatus jätab noortesse ja nende peredesse sügava jälje.