Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: Ülle Madise teel Kadriorgu seisavad vaid poliitilised mängud 

Sven Soiver

Pärast Isamaa otsust toetada õiguskantsler Ülle Madist on tal Riigikogus koos rohkem kui presidendiks valimiseks vajalikud 68 häält. Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 olid oma toetuse juba varem välja öelnud ning nüüdseks ulatub Madise toetajate arv hinnanguliselt 75 saadikuni.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul sai erakond pärast kohtumist Madisega vajalikud vastused nii tema motivatsiooni kui ka tulevikunägemuse kohta. „Selles asjas on nüüd selgus ja Isamaa otsus oli määrava kaaluga. Me kohtusime Ülle Madisega. Me saime selge vastuse, et ta tahab presidendiks saada,“ ütles Reinsalu.

Politoloog Erik Moora hinnangul on Madise valimise tõenäosus nüüd väga suur. „Praegu juba päris korralik tugevusvaru inimestest, kes on kinnitanud, et nad toetavad,“ märkis ta, lisades, et jääb küsitavaks, miks mõni erakond sooviks sellest olukorrast poliitilist kasu lõigata.

Samas ei tähenda erakondade ametlik toetus automaatselt valimistulemust. Presidendivalimistel hääletavad saadikud salaja ning kõik toetust lubanud poliitikud ei pruugi kandidaadi poolt hääletada.

Sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova ei ole seni Madise toetusavaldusele allkirja andnud. „Ülle Madisel on praegu juba päris suur hulk neid allkirju seal olemas, et minu lisaks allkiri ei annaks midagi sinna ja ma arvan, et see ei olegi praegu enam nii oluline,“ põhjendas ta.

Viimastel nädalatel on tähelepanu pälvinud ka Isamaa pikk otsustusprotsess. Reinsalu sõnul ei olnud tegemist poliitilise venitamistaktikaga. „See ei olnud ajas küsimus, vaid see oli otsuse kvaliteedi küsimus. Sisuline küsimus,“ ütles ta.

Moora hinnangul võis viivitus siiski olla osa teadlikust poliitilisest kommunikatsioonist. „Soov tekitada siin sellist nagu poliitilist sellist vahutamist selle teema ümber,“ sõnas ta.

Samal ajal viitas Izmailova võimalikele pingetele Reformierakonna sees. „Neil on väga madal reiting ja nende erakonna sees on suured sisepinged,“ ütles ta.

Teiste võimalike kandidaatide väljavaated on seevastu oluliselt nõrgenenud. Nii Tiit Landil kui ka Mart Helmel puudub praegu piisav toetus, et koguda presidendikandidaadi ülesseadmiseks vajalik arv saadikuid.