TV3 uudised: Tallinnas harjutati varjumist Rotermanni kvartalis

Eestis toimus täna selle aasta kolmas ja viimane EE-ALARMi ohuteavituse test. Kui kõlavad ohusireenid, tuleb teada, kuhu minna ja kuidas käituda. Tallinnas Rotermanni kvartalis said inimesed päriselt varjumist harjutada. Õppusest koorus aga välja kõnekas vastuolu: kui kvartali töötajad ja elanikud teadsid, kuhu minna, siis tänaval jalutajad sireenidele erilist tähelepanu ei pööranud.

Kell kolm pärastlõunal käivitus üle-eestiline sireenivõrgustik, mis andis märku õppuse algusest. Rotermanni kvartalis suundusid inimesed maa-alusesse parklasse, kus on ruumi ligikaudu tuhandele inimesele. Tänaval toimuvast ei paistnud aga, et tegemist oleks millegi erakorralisega – paljud möödusid sireenidest oma tegemisi katkestamata.

Eestlaslikult võiks öelda, et anna aega atra seada. Päris ohu korral võib aga viivitus kalliks maksma minna. Rotermanni kvartali töötajatele ja elanikele oli varjumise kord teada ning osa neist kinnitas, et oli õppuseks ka ette valmistunud. Maa-alune parkla pakub kaitset ning vajaduse korral saab sinna suunduda ka kvartalis viibiv inimene.

Rotermanni kvartali arendaja Urmas Sõõrumaa sõnul on varjumisvõimaluse loomine oluline osa inimeste turvalisusest. Samas ei piisa ainult sellest, et sobiv ruum on olemas – inimesed peavad teadma, kus see asub ja millal sinna minna.

Päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu sõnul on avalike varjumiskohtade mõte pakkuda inimestele võimalust ohu korral kiiresti kaitset leida. Varjumine ei tähenda tingimata, et igaüks peab jõudma koju või spetsiaalselt ehitatud varjendisse. Oluline on teada lähimat sobivat kohta ja reageerida ohuteavitusele õigel ajal.

Tallinna munitsipaalpolitsei elanikkonnakaitse osakonna kriisivalmiduse spetsialisti Sergo Kohali sõnul on elanikkonna teadlikkus ja valmisolek järk-järgult paranemas. Õppused aitavad välja selgitada, mis juba toimib ning mida tuleb veel parandada.

Tänane test oli tänavu kolmas ja viimane EE-ALARMi ohuteavituse õppus. Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremetsa sõnul annab see võimaluse hinnata, kuidas süsteem töötab ja mida järgmisteks kordadeks muuta. Eesmärk on, et ohu korral jõuaks teavitus inimesteni ning nad oskaksid selle peale tegutseda.

Sireenide töölepanekust üksi ei piisa. Kui päris ohu korral jäävad inimesed neid eirama või ei tea, kuhu varjuda, võib ka kõige paremini toimiv teavitussüsteem oma eesmärgi kaotada. Seepärast on oluline, et õppustel harjutataks lisaks süsteemide testimisele ka inimeste endi reageerimist.