TV3 uudised: Sadadel noortel lõppes ajateenistus! Ees ootab reservväelase roll 

Mereväes teenistuse lõpetanud noormeeste sõnul oli ajateenistus palju enamat kui lihtsalt kohustus, mis tuli ära täita. See oli periood, mis õpetas vastutust, iseseisvust ja meeskonnatööd.

Madrus Hannes Tambla meenutab, et teenistus muutis tema arusaama nii mereväest kui ka iseendast.

„Kõigil algab see teekond ühtemoodi – sa ei tea täpselt, mis sind ees ootab. Aga mida rohkem aega laeva peal veedad, seda rohkem saad aru, kui oluline on iga inimese roll meeskonnas,“ rääkis Tambla.

Tema sõnul õpetas teenistus toime tulema olukordades, kus tuleb loota nii iseendale kui kaaslastele.

Sarnasel seisukohal on ka vanemmadrus Mattias Kiviselg, kelle hinnangul annab ajateenistus oskusi, mida läheb vaja ka väljaspool kaitseväge.

„See ei ole selline kogemus, mida saab võrrelda kooli või ülikooli minekuga. Siin tuleb päriselt õppida vastutust võtma ja keerulistes olukordades hakkama saama,“ ütles Kiviselg.

Kui paljud teenistuse lõpetanud noored suunduvad nüüd tagasi õpingute või töö juurde, siis mõne jaoks kujuneb ajateenistusest hoopis karjäärivalik.

Üks neist on vanemmadrus Amanda Sepp, kes tuli ajateenistusse vabatahtlikult ning otsustas pärast väljaõppe lõppu jääda tegevteenistusse.

„Ma tulin siia täiesti avatud meelega ega teadnud täpselt, mida oodata. Mida aeg edasi, seda rohkem tundsin, et see keskkond sobib mulle ja siin hakkas kõik hästi minema,“ rääkis Sepp.

Tema sõnul aitas teenistus avastada valdkonna, millega soovib siduda ka oma tuleviku.

„Kuna ma olen laeva peal töötanud ja näinud, milliseid võimalusi merevägi pakub, siis sain üsna kiiresti aru, et tahan tegevväelaseks jääda,“ ütles ta.

Amanda Sepp on üks näide sellest, kuidas merevägi on viimastel aastatel muutunud üha mitmekesisemaks ning leidnud järjest rohkem huvilisi ka naiste seas. Kaitseväe hinnangul ei ole oluline mitte inimese sugu, vaid motivatsioon ja valmisolek õppida ning panustada.

Mereväe teabeohvitser leitnant Aleksander Espenberg näeb seda arengut iga uue lennu pealt.

„Esimesel päeval, kui näed värskelt teenistusse saabunud noori, ja siis mitu kuud hiljem, kui nad reservi lähevad, on muutus väga selgelt näha,“ ütles Espenberg.

Tema sõnul ei seisne ajateenistuse väärtus ainult sõjalistes oskustes.

„Need teadmised ja kogemused, mis siit saadakse, ei jää ainult kaitseväkke. Need on oskused, mille inimesed võtavad kogu eluks kaasa,“ märkis ta.

Ajateenistus on Eesti riigikaitse üks olulisemaid alustalasid ning reservvägi moodustab suure osa kaitsevõimest. Just seetõttu nähakse igas teenistuse lõpetanud lennus mitte ainult noori, kes on täitnud oma kohustuse, vaid ka inimesi, kes on saanud väljaõppe ja valmisoleku tegutseda vajadusel riigi kaitseks.

Nagu tänased reservväelased ise tunnistavad, ei õpeta ajateenistus ainult relva käsitsema ega sõjalisi oskusi omandama. Selle jooksul õpitakse vastutust, meeskonnatööd, pingelistes olukordades hakkama saamist ning avastatakse sageli ka ameteid ja võimalusi, mille olemasolust varem aimugi polnud. Just seetõttu ütlevad paljud teenistuse läbinud noored, et kõige parema pildi kaitseväest annavad need, kes on selle tee ise läbi käinud. Täna reservi arvatud ajateenijad on nüüd järgmised, kelle kogemus aitab tulevastel kutsealustel mõista, mida see eluetapp tegelikult tähendab.