TV3 uudised: Rootsi vangide elu Eestis: kaks telekat ja isiklik tahvelarvuti

Personaalsed telerid ja ööpäevaringne elekter

Üks silmapaistvamaid muudatusi on kahe teleri paigaldamine igasse Rootsi vangide kambrisse – kummallegi kinnipeetavale oma. Kui seni on Eesti vangid pidanud telerit vaatama ühisruumides, siis Rootsi maksumaksja raha eest soetatud seadmed võimaldavad individuaalset meelelahutust1. Lisaks on Rootsi kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringne elekter, mis võimaldab telerit vaadata ja valgustust kasutada ka öösiti – mugavus, mida Eesti kinnipeetavatel ehituslikel põhjustel seni polnud.

Mugavust on lisatud veelgi: iga kinnipeetav saab personaalse tahvelarvuti, millega on võimalik helistada heakskiidetud numbritele. Samuti on akendele paigaldatud rulood ning voodite juurde lugemislambid. Vaba aja veetmise ruumides on senine askeetlik sisustus asendatud Rootsi poolt toodud pehme mööbli ja köögisisustusega.

Muudatused turvameetmetes ja tervishoius

Rootsi poole nõudmisel on Tartu vanglas muudetud ka turvavarustuse eeskirju: valvurid ei tohi tavapäraste tööülesannete täitmisel kanda elektrišokirelva. Kuigi vanglaametnikele on see olnud oluline kindlustunde allikas, jääb neile alles võimalus kasutada gaasi ja verbaalseid hoiatusi.

Tervishoiuteenust pakub Rootsi kinnipeetavatele Viljandi haigla. Eeldatakse, et vaimse tervise valdkonnas on koormus väiksem kui Eesti vangide puhul, kuna raskete psüühiliste diagnoosidega isikuid Eestisse ei tuua.

Kohalike elanike mure ja "vanglaturismi" hirm

Hoolimata sellest, et ettevalmistused on lõpusirgel ja Rootsi lipp juba vangla ees lehvib, valitseb Tartu elanike seas mure. Kohalik Marju Unt kirjeldab otsust kui hukatuslikku, leides, et Tartu kui akadeemiline ja turvaline ülikoolilinn ei sobi "vanglaturismi" sihtkohaks. Tema sõnul hävitab selline suund pikas perspektiivis linna väärtust.

Kriitika alla on langenud ka valitsuse tegevus, kuna kohalike elanike arvamust pole küsitud. "Meid nähakse täna kui odavat allhankeriiki, kuhu võib poolmuidu ladustada prügi," tõdes SAndra laur, viidates ka Briti poliitiku Nigel Farage'i hiljutisele ettepanekule saata Suurbritannia ülerahvastatud vanglatest kinnipeetavaid Eestisse. Kohalike elanike peamine küsimus püsib: kuidas suurendab võõrvangide toomine Eesti kodanike turvalisust praeguses keerulises maailmapildis?