TV3 uudised: riik kutsub kohalikke tuumajaama plaane arutama

Eesti võimaliku tuumaelektrijaama rajamine on jõudnud järgmisse olulisse etappi. Kui valitsus algatas juba mullu kuni 600-megavatise tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu, siis nüüd on valminud planeeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Lähinädalatel toimuvad Lääne- ja Ida-Virumaal avalikud arutelud, kus kohalikud elanikud saavad tutvuda võimalike asukohtadega ning avaldada oma arvamust enne järgmiste otsuste langetamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi projektijuhi Agnes Lihtsa sõnul on avalike arutelude eesmärk anda inimestele võimalus protsessis kaasa rääkida juba varajases etapis. Ta rõhutas, et praegu ei otsustata veel lõplikku asukohta ega ehitamise algust, vaid hinnatakse erinevaid võimalusi ning nende mõju nii loodusele kui ka kohalikele kogukondadele.

Lihtsa sõnul on planeeringus välja toodud mitu eelvaliku asukohta, mida hakatakse põhjalikumalt hindama. Tema hinnangul on piirkondades märgata ka toetavat suhtumist, kuid lõplike järelduste tegemiseks tuleb ära kuulata kõik osapooled ning hinnata erinevaid mõjusid.

Samas ei kulge protsess üksnes poolehoiu tähe all. Mitmed kohalikud elanikud on väljendanud muret nii võimalike keskkonnamõjude kui ka selle üle, millist kasu tuumajaama rajamine kogukonnale tegelikult tooks.

Haljala valla elaniku Taimo Heinberki sõnul on inimeste peamiseks küsimuseks, kas kohalik kogukond saab nii suure arenduse puhul õiglast kasu. Ta leidis, et üksnes sümboolsest kompensatsioonist ei piisa ning omavalitsused ja elanikud peaksid saama märksa suurema panuse kui „sandikopikad“, nagu ta intervjuus väljendas.

Teisalt leidub ka neid, kes peavad tuumaenergiat vajalikuks sammuks Eesti energiajulgeoleku tugevdamisel. Haljala valla elaniku Ahti Järve hinnangul puudutab elektri hind iga inimest ning riigil tuleb leida lahendused, mis tagaksid tulevikus stabiilsema ja taskukohasema elektrivarustuse. Tema sõnul ei saa loota, et probleemid lahenevad iseenesest.

Haljala vallavolikogu esimees Agu Trofimov rõhutas, et kohalike elanike arvamus peab planeerimisprotsessis olema sisuline, mitte pelgalt formaalsus. Tema hinnangul on oluline, et kõik seisukohad oleksid ära kuulatud ning kogukonna küsimustele leitaks ammendavad vastused enne lõplike otsuste tegemist.

Planeeringu ettevalmistamisse on kaasatud ka Fermi Energia, kes on võimalikust tuumaelektrijaama rajamisest huvitatud ettevõte. Ettevõtte keskkonnajuhi ja juhatuse liikme Diana Revjako sõnul on Eesti varasem kogemus suurte energeetikaprojektide elluviimisel näidanud, et keerulised eesmärgid on saavutatavad. Tema hinnangul võiks kaasaegne väikereaktor aidata tagada Eesti elektrisüsteemile kindlama varustuskindluse ning pakkuda pikaajaliselt konkurentsivõimelisema hinnaga elektrit.

Avalikud arutelud annavad kohalikele elanikele võimaluse tutvuda nii planeeringu lähteseisukohtade kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning esitada küsimusi ekspertidele. Kogutud ettepanekud ja vastuväited võetakse arvesse planeeringu järgmistes etappides.

Kas Eesti jõuab tulevikus tuumaelektrijaama rajamiseni, sõltub veel mitmest otsusest ja põhjalikest mõjuhinnangutest. Selge on aga see, et enne võimaliku ehitusotsuse tegemist ootab ees pikk planeerimisprotsess.