TV3 uudised: Pisa test paljastas Eesti noorte suurima probleemi

PISA uuring mõõdab muu hulgas seda, kui hästi oskavad noored kasutada koolis omandatud teadmisi päriselulistes olukordades. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Krister Türna ja Jonas Philip Poolak, kes testi eelmisel aastal ise läbi tegid, peavad rahvusvahelist võrdlust oluliseks.

„Need ülesanded olid sellised, mis võimaldasid oma teadmisi natuke teistmoodi kasutada ja näidata rohkem,“ leiavad õpilased. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õppejuhi Sirje Kaljula sõnul on PISA tulemused Eesti hariduse jaoks oluline mõõdupuu. „PISA testi tulemused on olnud meile siiani väga olulised,“ ütleb Kaljula.

Värsked tulemused näitavad siiski, et senise eduga ei saa rahulolevalt kaasa minna. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on langust näha mitmes valdkonnas, kuid kõige suurem probleem on lugemisoskusega.

„Loodusteadustes on samuti tulemused langenud, kuid kõige suurem langus on meil lugemises,“ tõdeb Kallas. Ministri sõnul ei ole tegemist ainult Eesti probleemiga. „Ja see põhjus on ka paljudes teistes haridussüsteemides probleemiks,“ selgitab ta.

Lugemisoskuse langus tähendab eelkõige probleeme funktsionaalse lugemisega – võimega tekstist aru saada, vajalikku infot leida ja loetu põhjal järeldusi teha. See omakorda mõjutab ka teiste teadmiste omandamist. „Tekst kui selline on teadmiste omandamise alus,“ rõhutab Kallas.

Sirje Kaljula hinnangul tuleb langustrendile otsa vaadata ausalt. „Kui see trend on nüüd selline, siis peame sellele otsa vaatama ja tõele näkku vaatama,“ ütleb õppejuht.

Samas ei tähenda see tema sõnul, et Eesti koolid oleksid sattunud sügavasse kriisi. Pigem tuleb mõelda, kuidas õpetamist ja õppimist muutunud olukorras korraldada. „Me näeme ka, et võib-olla tuleb õpetamist natuke teist moodi korraldada,“ leiab Kaljula.