Õpetajad ja päästjad kogunesid esmaspäeval Riigikogu ette, et nõuda valitsuselt avaliku sektori töötajatele suuremat palgatõusu. Meeleavaldusele toonud mure on mõlemal ametil erinev, kuid sõnum sarnane: kui riik oma eesliini töötajaid piisavalt ei väärtusta, võivad inimesed hakata ametist lahkuma ning kannatada saab kogu süsteem. Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel kõlas, et olukord on muutunud tõsiseks ning pelgalt lubadustest enam ei piisa. Õpetajad ja päästjad ootavad, et nende töö väärtust kajastaks ka järgmise aasta riigieelarve. Päästjate jaoks tähendab palgaküsimus väga otseselt seda, kas inimesed saavad oma ametis majanduslikult hakkama. Lihula päästekomando päästja Rommi Nelis ütles, et päästjate seas on palju peresid ning igapäevased kulud tuleb palgast ära katta. „Enamusel on ju pered ja pere tahab süüa, arved vajavad maksmist. Kui palgast ei piisa, tuleb teha lisatööd – näiteks sõidan puksiiri,“ rääkis Nelis. Tema kolleeg Ivar Niinemäe tõi esile, et suurem sissetulek annaks päästjatele ka võimaluse veeta rohkem aega oma lähedastega. „See, mida meile on juurde antud, ei ole olnud piisav. Kui palk oleks parem, jääks perele rohkem aega,“ ütles Niinemäe. Priit Tein tunnistas, et palgaga seotud mure mõjutab lõpuks ka tunnet, millega inimene oma tööd teeb. „Kui te peate pidevalt mõtlema sellele, kuidas rahaliselt hakkama saada, siis tekib see tunne küll,“ ütles Tein. Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop ütles, et päästjad on küll viimastel aastatel palka juurde saanud, kuid sellest ei piisa, et pere ära elatada. „Me oleme raha juurde saanud, aga see ei tähenda, et selle palgaga pere ära toidad,“ ütles Koop. Päästjate jaoks ei ole küsimus ainult praeguses toimetulekus. Kui töötasu ei ole konkurentsivõimeline, muutub keerulisemaks ka uute inimeste leidmine ja olemasolevate töötajate hoidmine. See omakorda võib tähendada, et kriisi või suure õnnetuse korral ei ole eesliinil piisavalt inimesi. Sarnane mure on õpetajatel. Kui päästjate puhul võib tööjõupuudus mõjutada otseselt reageerimisvõimekust, siis koolides tähendab õpetajate lahkumine suuremat koormust neile, kes ametisse jäävad. Saku Gümnaasiumi keemiaõpetaja Irja Truuma ja Kose Gümnaasiumi soome keele õpetaja Viia Väli sõnul ei piirdu õpetaja töö kaugeltki ainult klassi ees antavate tundidega. „Õpetajatel on see häda, et kontakttunnile lisaks tuleb teha väga palju muud tööd,“ kirjeldasid nad õpetajaameti tegelikku koormust. Õpetajate hinnangul on probleem ka selles, et varasemad lubadused pole nende silmis piisavalt kiiresti tegelikkuseks saanud. Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ütles, et õpetajad on kuulnud lubadusi palga konkurentsivõimeliseks tõstmise kohta, kuid tegelik olukord ei anna neile põhjust rahuloluks. „Lubadused olid siiski olemas ja neid on antud päris palju, aga praegu tuleb vaadata, millises olukorras me tegelikult oleme,“ ütles Voltri. Õpetajate töökoormus ja vastutus on samal ajal kasvanud. Reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar ütles, et õpetajatelt oodatakse järjest rohkem, kuid selle kõrval peab riik arvestama ka nende töö tegeliku mahuga. „Me eeldame õpetajatelt väga palju ja ootame, et nad aitaksid ühiskonnal oma eesmärke täita,“ ütles Saar. Õpetajate ja päästjate nõudmiste taga on seega suurem küsimus: kui palju on riik valmis investeerima inimestesse, kelle töö mõjutab kas otseselt inimeste turvalisust või Eesti laste haridust. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles meeleavaldusel, et riigi rahalised võimalused on piiratud, sest samal ajal tuleb arvestada ka teiste oluliste kulutustega. „Kui me kaitsekulusid suurendame, siis tuleb ka teistes valdkondades pingutada,“ ütles Kallas. Samas kinnitas minister, et õpetajate palgateema ei ole valitsuse jaoks kõrvale lükatud. „Ma küsin juurde ja räägime läbi,“ ütles Kallas, viidates vajadusele leida palgatõusuks täiendavaid võimalusi. Nii ootavadki õpetajad ja päästjad nüüd eelkõige konkreetseid otsuseid. Mõlema ameti puhul võib madal või ebapiisavalt konkurentsivõimeline töötasu tähendada lõpuks sama probleemi – inimesed lähevad mujale ning nende asemele ei ole piisavalt uusi tulijaid. Küsimus on, kas järgmise aasta riigieelarves leitakse selle vältimiseks vajalik raha. Tühista Δ Kommenteeri Näita 2 kommentaari Peida kommentaarid Raha saaks väga lihtsalt ……. 2 kuud tagasi ….juurde NIIMOODI ,KUI RIIGIKOGULASED ISE OMA SUURTEST MITMETUHANDE SUURUSTEST PALKADEST ISE LOOBUKS. NÄITEKS ÜHE KUU PALGAST. . NEMAD ON PIISAVALT PALJU juba jõudnud omale tagavara koguda ja ühe kuu riigikogulase –ministri palgast loobumine ei tekitaks neile mingeid rahalisi raskusi. Aga 101 riigikogulase MITME TUHANDE EURO SUURUNE PALK ÜHE KUU EEST OLEKS SUUREKS ABIKS PALJUDELE ÕPETAJATELE JA PÄÄSTJATELE . KAHJU,ET meie riigi targad ja õpetatud valitsuse liikmed ISE POLE VEEL selle mõtte peale tulnud ja muudkui hädaldavad suurest raha puudusest . See näitab omakorda aga seda,et NAD EI PROOVIGI KÕIGE LIHTSAMAT VARIANTI—LOOBUDA OMA ÜHE KUU PALGAST või vähemalt osast sellest ,et õpetajaid ja päästjaid omalt poolt aidata . Vasta Ja miks mitte ka. …… 2 kuud tagasi …..kahe või kolme kuu palgast !!?? See ei tekitaks neile kindlasti tuntavat rahalist puudust,sest seni on nad jõudnud juba küllalt palju oma suurest palgast säästa ja ega nad ei ole ju ka üksi ,kindlasti on ka elukaaslane —abikaasa kõrval ,kes samuti teenib head palka . Kui IGA RIIGIKOGULANE JA MINISTER loobuks oma ühe—,kahe—,või ka kolme kuu palgast ,siis poleks enam mingit probleemi ,kust õpetajatele ja päästjatele palga tõusuks raha leida.!!!!! ISEASI ,KAS NAD ÜLDSE SEDA TAHAVADKI!!!! MUGAV ON JU ÖELDA,ET “RAHA EI OLE”!!!! Vasta Hääl kipub kähedaks? — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Hääl kipub kähedaks? Niisuta häälepaelu! Hitikas – 220 Eesti hitti, üks karp ja terve õhtu naeru. — FOTO: Lappes Sisuturundus Jõulukink, mis toob kogu pere ühe laua taha: Eesti muusikamäng Hitikas
Raha saaks väga lihtsalt ……. 2 kuud tagasi ….juurde NIIMOODI ,KUI RIIGIKOGULASED ISE OMA SUURTEST MITMETUHANDE SUURUSTEST PALKADEST ISE LOOBUKS. NÄITEKS ÜHE KUU PALGAST. . NEMAD ON PIISAVALT PALJU juba jõudnud omale tagavara koguda ja ühe kuu riigikogulase –ministri palgast loobumine ei tekitaks neile mingeid rahalisi raskusi. Aga 101 riigikogulase MITME TUHANDE EURO SUURUNE PALK ÜHE KUU EEST OLEKS SUUREKS ABIKS PALJUDELE ÕPETAJATELE JA PÄÄSTJATELE . KAHJU,ET meie riigi targad ja õpetatud valitsuse liikmed ISE POLE VEEL selle mõtte peale tulnud ja muudkui hädaldavad suurest raha puudusest . See näitab omakorda aga seda,et NAD EI PROOVIGI KÕIGE LIHTSAMAT VARIANTI—LOOBUDA OMA ÜHE KUU PALGAST või vähemalt osast sellest ,et õpetajaid ja päästjaid omalt poolt aidata . Vasta
Ja miks mitte ka. …… 2 kuud tagasi …..kahe või kolme kuu palgast !!?? See ei tekitaks neile kindlasti tuntavat rahalist puudust,sest seni on nad jõudnud juba küllalt palju oma suurest palgast säästa ja ega nad ei ole ju ka üksi ,kindlasti on ka elukaaslane —abikaasa kõrval ,kes samuti teenib head palka . Kui IGA RIIGIKOGULANE JA MINISTER loobuks oma ühe—,kahe—,või ka kolme kuu palgast ,siis poleks enam mingit probleemi ,kust õpetajatele ja päästjatele palga tõusuks raha leida.!!!!! ISEASI ,KAS NAD ÜLDSE SEDA TAHAVADKI!!!! MUGAV ON JU ÖELDA,ET “RAHA EI OLE”!!!! Vasta
Hitikas – 220 Eesti hitti, üks karp ja terve õhtu naeru. — FOTO: Lappes Sisuturundus Jõulukink, mis toob kogu pere ühe laua taha: Eesti muusikamäng Hitikas
TV3 uudised: Stalnuhhin sooviks luua uue partei Alternatiiv Eesti jaoks 21.11.2026 Skandaalne poliitik Mihhail Stalnuhhin mõlgutab uue partei loomise mõtet. Alternatiiv Eesti jaoks eeskujuks oleks partei Alternatiiv Saksamaale. Reporter: Sven Soiver TV3 uudised TV3 uudised: Stalnuhhin vaeb ideed uuest parteist
TV3 uudised: vene kaubalaeval toimus Eesti majandusvööndis plahvatus 21.11.2026 Sõjategevus Vene-Ukraina vahel on taas tulnud Eestile päris lähedale, lausa Soome lahe Eesti majandusvööndisse. Ukraina droonid tabasid täna hommikul Vaindloo saare lähedal Venemaa laeva, mis arvatavalt vedas sõjatehnikat. Reporter: Sven Soiver TV3 uudised TV3 uudised: vene kaubalaeval toimus Eesti majandusvööndis plahvatus
TV3 uudised: Supilinnas asuv kodu peidab endas idamaist hõngu 21.11.2026 Tartus on üks kodu, mis näeb välja nagu Supilinna majad enamasti, kuid peidab endas läbinisti idamaist maailma. Kodu on loodud pisiasjadeni läbimõeldult. Reporter: Sirje Eesmaa TV3 uudised TV3 uudised: õdus Supilinna kodu peidab endas idamaist hõngu
TV3 uudised: kirjuta jõuluvanale kiri, ent adresseeri see õigesti! TV3 uudised TV3 uudised: kirjuta jõuluvanale kiri, ent adresseeri see õigesti!