TV3 uudised: õpetajad ja päästjad nõudsid kõrgemat palka

Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel kõlas, et olukord on muutunud tõsiseks ning pelgalt lubadustest enam ei piisa. Õpetajad ja päästjad ootavad, et nende töö väärtust kajastaks ka järgmise aasta riigieelarve.

Päästjate jaoks tähendab palgaküsimus väga otseselt seda, kas inimesed saavad oma ametis majanduslikult hakkama. Lihula päästekomando päästja Rommi Nelis ütles, et päästjate seas on palju peresid ning igapäevased kulud tuleb palgast ära katta. „Enamusel on ju pered ja pere tahab süüa, arved vajavad maksmist. Kui palgast ei piisa, tuleb teha lisatööd – näiteks sõidan puksiiri,“ rääkis Nelis.

Tema kolleeg Ivar Niinemäe tõi esile, et suurem sissetulek annaks päästjatele ka võimaluse veeta rohkem aega oma lähedastega. „See, mida meile on juurde antud, ei ole olnud piisav. Kui palk oleks parem, jääks perele rohkem aega,“ ütles Niinemäe.

Priit Tein tunnistas, et palgaga seotud mure mõjutab lõpuks ka tunnet, millega inimene oma tööd teeb. „Kui te peate pidevalt mõtlema sellele, kuidas rahaliselt hakkama saada, siis tekib see tunne küll,“ ütles Tein.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop ütles, et päästjad on küll viimastel aastatel palka juurde saanud, kuid sellest ei piisa, et pere ära elatada. „Me oleme raha juurde saanud, aga see ei tähenda, et selle palgaga pere ära toidad,“ ütles Koop.

Päästjate jaoks ei ole küsimus ainult praeguses toimetulekus. Kui töötasu ei ole konkurentsivõimeline, muutub keerulisemaks ka uute inimeste leidmine ja olemasolevate töötajate hoidmine. See omakorda võib tähendada, et kriisi või suure õnnetuse korral ei ole eesliinil piisavalt inimesi.

Sarnane mure on õpetajatel. Kui päästjate puhul võib tööjõupuudus mõjutada otseselt reageerimisvõimekust, siis koolides tähendab õpetajate lahkumine suuremat koormust neile, kes ametisse jäävad.

Saku Gümnaasiumi keemiaõpetaja Irja Truuma ja Kose Gümnaasiumi soome keele õpetaja Viia Väli sõnul ei piirdu õpetaja töö kaugeltki ainult klassi ees antavate tundidega. „Õpetajatel on see häda, et kontakttunnile lisaks tuleb teha väga palju muud tööd,“ kirjeldasid nad õpetajaameti tegelikku koormust.

Õpetajate hinnangul on probleem ka selles, et varasemad lubadused pole nende silmis piisavalt kiiresti tegelikkuseks saanud. Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ütles, et õpetajad on kuulnud lubadusi palga konkurentsivõimeliseks tõstmise kohta, kuid tegelik olukord ei anna neile põhjust rahuloluks. „Lubadused olid siiski olemas ja neid on antud päris palju, aga praegu tuleb vaadata, millises olukorras me tegelikult oleme,“ ütles Voltri.

Õpetajate töökoormus ja vastutus on samal ajal kasvanud. Reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar ütles, et õpetajatelt oodatakse järjest rohkem, kuid selle kõrval peab riik arvestama ka nende töö tegeliku mahuga. „Me eeldame õpetajatelt väga palju ja ootame, et nad aitaksid ühiskonnal oma eesmärke täita,“ ütles Saar.

Õpetajate ja päästjate nõudmiste taga on seega suurem küsimus: kui palju on riik valmis investeerima inimestesse, kelle töö mõjutab kas otseselt inimeste turvalisust või Eesti laste haridust.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles meeleavaldusel, et riigi rahalised võimalused on piiratud, sest samal ajal tuleb arvestada ka teiste oluliste kulutustega. „Kui me kaitsekulusid suurendame, siis tuleb ka teistes valdkondades pingutada,“ ütles Kallas.

Samas kinnitas minister, et õpetajate palgateema ei ole valitsuse jaoks kõrvale lükatud. „Ma küsin juurde ja räägime läbi,“ ütles Kallas, viidates vajadusele leida palgatõusuks täiendavaid võimalusi.

Nii ootavadki õpetajad ja päästjad nüüd eelkõige konkreetseid otsuseid. Mõlema ameti puhul võib madal või ebapiisavalt konkurentsivõimeline töötasu tähendada lõpuks sama probleemi – inimesed lähevad mujale ning nende asemele ei ole piisavalt uusi tulijaid. Küsimus on, kas järgmise aasta riigieelarves leitakse selle vältimiseks vajalik raha.