TV3 uudised: NATO survestab liikmesriike andma 0.25% SKP-st Ukrainale

Kas NATO liitlased peaksid maksma Ukrainale kindla osa oma SKP-st? Just sellise konkreetse ettepaneku käis välja peasekretär Mark Rutte – ja see on juba tekitanud nii lootust kui ka kriitikat.

Rutte idee on lihtne: iga liitlasriik eraldaks Ukrainale 0,25% oma sisemajanduse kogutoodangust. See tähendaks stabiilset ja prognoositavat rahavoogu ning võiks kolmekordistada abi, viies selle lausa 143 miljardi dollarini aastas. Eesti jaoks tähendaks see ligikaudu 100–120 miljonit eurot aastas.

Eesti juhid näevad plaanis suurt plussi. Välisminister Margus Tsahkna rõhutab, et selline samm aitaks koormust võrdsustada: praegu kannavad Põhja- ja Ida-Euroopa riigid suuremat raskust, samal ajal kui osa riike panustab tagasihoidlikumalt. “Kui kõik seda teeks, poleks Ukrainal probleemi Venemaa agressioonile vastu panna,” ütleb ta.

Peaminister Kristen Michal lisab siiski nüansi: kõike abi ei reklaamita avalikult. “On riike, kes panustavad palju, aga ei räägi sellest valjusti,” märgib ta.

Samal ajal, kui NATO arutab miljardeid, püsib pingeline olukord ka Eesti enda piiril. Idapiiril ei räägita enam tavapärasest rändest, vaid julgeolekuoperatsioonidest, kus inimesi kasutatakse survevahendina. Ainuüksi Läti-Valgevene piiril on tänavu tõkestatud tuhandeid ebaseaduslikke sisenemiskatseid, mis viitab kasvavale pingele.

Selge on üks: Ukraina toetamine pole enam vaid poliitiline küsimus, vaid Euroopa julgeoleku keskpunkt. Küsimus on nüüd selles, kas liitlased on valmis selle eest ka ühiselt maksma.