TV3 uudised: Maailma üks suurimaid gobelääne läheb konserveerimisele

Tallinna Linnahallis algas täna töö, mida võib pidada ühe Eesti olulisema kunstipärandi päästeoperatsiooni alguseks. Esimest korda enam kui neljakümne aasta jooksul võetakse kunstnik Enn Põldroose monumentaalne gobelään „Inimeste elu“ põhjaliku uurimise, puhastamise ja konserveerimise alla. Ligi 500 ruutmeetri suurune teos kuulub mõõtmetelt maailma suurimate gobeläänide hulka ning aastatega on sellele jätnud oma jälje nii niiskus, tolm kui ka Linnahalli kehv sisekliima.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on tegemist märgilise ettevõtmisega, sest nii suurt tekstiilikunstiteost pole Eestis varem sellises mahus konserveeritud.

„Täna oleme olukorras, kus selle teose säilitamine ei kannata enam edasilükkamist. Nii suure pindalaga gobelääni konserveerimise kogemust Eestis sisuliselt ei ole,“ ütles Haukanõmm.

Monumentaalse teose mõõtmed on muljetavaldavad ka rahvusvahelises võrdluses. Kui maailma suurimate gobeläänide seas jäävad enamiku pindalad umbes 280 ruutmeetri juurde, siis Linnahalli lavaeesriie ulatub ligi 500 ruutmeetrini.

Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut spetsialistid alustavad nüüd põhjalike uuringutega, et selgitada välja teose tegelik seisukord ning valida sellele sobivaimad säilitamismeetodid.

„Oleme konserveerinud väga erinevaid tekstiile, kuid sellises mõõtkavas töö on erakordne. Lisaks puhastamisele uurime materjale, kahjustusi ja ka varasemate hoolduste jälgi,“ rääkis konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu.

Kuigi vanade tekstiilide puhul kardetakse sageli koikahjustusi, pole need seekord suurim mure.

Eesti Kunstiakadeemia magistrandi Getter Zireli sõnul on gobelääni enim kahjustanud hoopis aastakümneid kestnud niiskus, mustus ja mehaaniline kulumine.

„Erinevaid kahjustusi on siin palju – määrdumine, rebendid ja niiskuse jäljed. Õnneks ei ole koid siin peamine probleem,“ selgitas Zirel.

Tekstiilikonservaator Ruth Paasi sõnul tuleb kogu hiigelteos läbi vaadata sõna otseses mõttes sentimeeter sentimeetri haaval.

„Me tahame näha iga detaili ja iga kahjustust, et mõista, kuidas teos on ajas vananenud ning mida on vaja selle säilitamiseks teha,“ rääkis Paas.

Ent gobelääni väärtus ei seisne üksnes selle mõõtmetes. Ka selle kujundikeel kannab endas sõnumit, mis sündis keerulisel nõukogude ajal.

Eesti Arhitektuurikeskuse giid Kadi Pilt ütleb, et kuigi iga vaataja võib teost tõlgendada omamoodi, peitub selles hulgaliselt sümboleid, mis räägivad inimese elust ja ajastust.

„Loomulikult nähakse siin väga erinevaid kujundeid ja tähendusi. Mõni leiab siit elu alguse, mõni hoopis midagi muud – selline monumentaalteos peabki erinevaid tõlgendusi võimaldama,“ ütles Pilt.

Tema sõnul mõjus gobelään juba Linnahalli avamisel 1985. aastal erakordsena.

„Kui see 1985. aasta juulis avalikkusele avati, siis midagi sellises mahus Eesti monumentaalkunstis lihtsalt ei olnud,“ lisas ta.

Konserveerimise kõrval valmib teosest ka kõrgekvaliteediline digikoopia, mis võimaldab seda tulevikus eksponeerida ka siis, kui originaali näitamine pole võimalik.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on eesmärk teha Eesti üks silmapaistvamaid tekstiilikunstiteoseid tulevikus inimestele senisest palju paremini kättesaadavaks.

„Me tahame kindlasti, et see teos ei jääks peitu. Selline kultuuripärand peabki olema nähtav ja inimestele kättesaadav,“ rõhutas Haukanõmm.

Konserveerimistööd kestavad veel pikalt, kuid huvilised saavad gobelääni lähemalt uudistada juba praegu. Juuli keskpaigani toimuvad Linnahallis erituurid, kus tutvustatakse nii legendaarset hoonet kui ka maailma ühe suurima gobelääni keerukat päästmist.