Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: lapsevanemad läksid kohtusse, et kool hiljem algaks

Kadri Pikhof

Koolipäeva alguse nihutamine kella üheksale on saanud nii mõneski maakonnas teravaks vaidluspunktiks, kus põrkuvad laste tervis ja omavalitsuste logistilised võimalused. Sel nädalal pälvis meedias tähelepanu juhtum Kõrvekülas, kus 142 lapsevanemat allkirjastas petitsiooni ning 18 aktiivsemat pöördus halduskohtusse, et sundida koolipäeva alustama kell 9.

Vanemate hinnangul ei peaks iseseisva koolilapse päev algama kell 8, kuivõrd tänapäevased teadmised unevajadusest ja kehtivad regulatsioonid liiguvad hilisema alguse suunas.

Uneekspert: varajane ärkamine on noorele kehale šokk

Koolipäeva hilisema alguse vajalikkust rõhutab ka uneekspert Kene Vernik, kelle sõnul on see lapse tervise seisukohalt väga tähtis. 10–12-aastaste laste füüsilise keha ja aju kiirest arengust tulenevalt vajavad nad varem arvatud 7–8 tunni asemel lausa 8,5 kuni 10 tundi und.

Eksperdi sõnul ei ole lahenduseks 14–15-aastaste noorte varem magama panemine, sest ligi 80% neist ei jää kell 10 lihtsalt magama. Lapse vägisi voodisse surumine kella 10 ja 12 vahel tekitab ärevust ning võib viia käitumusliku ja hiljem kroonilise unetuseni. Maakohtades peavad lapsed aga kella 8-ks kooli jõudmiseks ärkama sageli kell 5.30, 6.15 või 6.30, mis on kehale põhimõtteliselt šokk ja katastroof, ütleb Vernik. 

Maakoolide logistiline rägastik ja poole miljoni eurone arve

Kui linnakoolidel on kella üheksale üle minna märksa kergem, siis maakoolides on olukord palju keerulisem. Näiteks Raadil elavad õpilased saavad sõita pooletunnise tihedusega liinibussiga nr 7, kuid kaugemal elavate laste liikumine sõltub otseselt vanematest ja bussiliinidest.

Üks 15 km kaugusel elav lapsevanem tõi välja, et kui maakonnaliini buss väljub külast kell 7.17, saadetakse lapsed ikkagi sel kellaajal kodust ära. Vanemad küsivad, miks peaksid lapsed enne tööpäeva algust koolis aega veetma, kui täiskasvanud ise ei sooviks samuti tund või poolteist varem tööjuurde minna, et seal näiteks putru süüa ja võimelda.

Kõrveküla põhikoolis kella 9-se algusaja sisseseadmine tähendaks Tartu vallale vajadust käivitada uus bussiliin, mis nõuab suurt investeeringut. Uue bussiliini maksumus on umbes pool miljonit eurot. Kuna vallal vabu vahendeid hetkel pole, tuleks raha kokku tõmmata haridusvaldkonna seest, mis võib kaasa tuua näiteks spordikooli (mille praegune tasu on 35 eurot kuus) või muusikakooli tasude tõstmise.

Tulevikuväljavaated ja tervisekaitsenõuded

Hoolimata rahalistest väljakutsetest tegeleb omavalitsus lahenduse otsimisega. Tartu valla abivallavanema sõnul töötatakse praegu selle nimel, et alustada järgmisest õppeaastast koolipäeva kell 9.

Kuigi riigil pole praegu kavas koolide suhtes lausalist kontrolli alustada, tuleb nõuete eiramisel ja probleemide tekkimisel kaaluda edasisi samme.

Näita 5 kommentaari

Pealkiri on tagurpidi. Kohtusse mindi ikka selleks, et kool hiljem algaks.

Vasta

.. …..mina ka
Kas nende lugude kirjapanija ja salvestaja tõesti ise seda pole märganud,et

Vasta

Pealkiri tõesti on eksitav.
Kui 2x aastas kella keeramine ära lõpetada, siis peaks probleem kõigi jaoks soodsalt lahenema. Milleks me ikka kella keerame suve- ja talveajale, kui selleks tegelikult vajadust enam ammu pole?!

Vasta

….samuti juba ammu mõelnud.
Miks seda jaburust üldse veel läbi viiakse ,paljud inimesed kannatavad juba niigi selle kella nihutamise pärast ,tervis on mängus juba.
Riigipead ei saa ikka veel sellest aru—mängitakse oma rahva tervisega.

Vasta

Kole kallis bussiliin ikka 😀

Vasta