TV3 uudised: Julgeolekuohud NATO piiridel sagenevad, kuid otsesest sõjaohust märke ei nähta

15. septembri öösel tulistasid NATO Itaalia hävitajad Leedus Kaišiadoryse rajoonis alla riigi õhuruumi sisenenud drooni. Päev varem tulistas Vene fregatt Gedseri lähistel rahvusvahelistes vetes Taani Fennec-helikopteri suunas kaks pürotehnilist raketti, millest üks möödus õhusõidukist lähedalt.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ütles, et viimaste aastate trend on muutunud üha murettekitavamaks. „Juhtub ikkagi järjest rohkem ja Venemaa on muutunud oma tegevuses nagu agressiivsemaks. võtab suuremaid riske ja noh see tuleneb muidugi sellest, et Venemaal ei lähe hästi sõjas ja majanduses.“

Raigi sõnul ei ole inimohvreid seni olnud, kuid risk kasvab. „Siiamaani inimohvreid ei ole, aga karta on et see aja küsimus millal võib juhtuda esimene inimohver.“

Poola piiri lähedal Yahodõni piirkonnas tabasid Vene droonid objekte umbes 800 meetri kaugusel riigipiirist. Kannatada sai ka Kiievi ja Varssavi vahel sõitva reisirongi vedur.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid leiab, et Venemaa tegevus Euroopa suunal ei ole uus nähtus. „Venemaa on tegelikult juba aastaid pidanud sellist varisõda Euroopa riikide vastu, eriti siis Ukrainat enim toetunud riikide vastu. On näha, me viimasel ajal ilmselt siis on otsustatud e nende rünnakutega minna jõhkramaks, minna julmemaks.“

Täna hommikul avastati Hollandi raudteel rohkem kui 20 kohas rööbastele või nende vahele paigutatud esemeid, mis tekitasid häireid raudtee tuvastussüsteemides ja põhjustasid ulatuslikke liiklushäireid. Võimud ei ole juhtunut Venemaaga sidunud.

Raik märkis, et hübriidtegevus jääb täiemahulise sõja ja tavapärase rahuaja vahele. „See mida Venemaa teeb erinevate Euroopa riikide suunal on siis jah sellised üksikud terrori aktid, sabotaaži aktid, mis on noh midagi muud kui täiemahuline sõda, aga no samas ei ole ka see ju mingi normaalne rahuaeg.“

Julgeolekuanalüütikud jälgivad tähelepanelikult ka Venemaa sisemisi arenguid. Tähelepanu on pälvinud teated täiendavate haiglakohtade reserveerimisest sõjaväe vajadusteks, kuid nende sammude tähendust tõlgendatakse erinevalt.

Eesti kaitseminister Martin Herem tõi võimalike ohumärkidena välja piiriüleste vahejuhtumite ja sabotaažiaktide sagenemise. „Taristu ehitamine kiiremas mahus ….. Ma arvan, et vägedee liigutamine on üks tagumisi asju, aga tüorimine, see mida me täna näeme, aga palju suuremas intensiivsuses, ükskõik mis piiriülesed intsidendid, ee mingid sabotaažiaktid, kõik muu, see peaks minema oluliselt tihedamaks.“

Kaljulaidi hinnangul ei ole praegu märke sellest, et Venemaal oleks NATO-vastaseks konfliktiks vajalik jõud olemas. „mina ei ole kuulnud midagi, mis paneks arvama, et venelastel oleks tõsist jõudu, aga kui oleks, siis uskuge, te teaksite,s eda saladust on raske hoida“

Herem on varem hinnanud, et pärast Ukraina sõja lõppu või külmumist võiks Venemaal kuluda umbes kuus kuud oma üksuste taastamiseks ja veel kuus kuud sõjaliste võimete ettevalmistamiseks. Samas rõhutas ta: „Minu 6+6 ei ennusta sõda, vaid prognoosib venemaa võimekuste arengut.”