TV3 uudised: gümnaasiumikohtade puudus tekitab noortes ahastust ning sööb lapsevanemate närvid

Tartu koolide lõpuaktustel valitsev rõõmupilt on sel aastal paljude noorte jaoks petlik, sest pidulike riiete ja lillede taga peitub sügav mure tuleviku pärast. Kuna gümnaasiumikohti on märgatavalt vähem kui soovijaid, seisavad paljud värsked lõpetajad silmitsi teadmatusega, mis võib kesta kuni augusti keskpaigani.

Tartu koolide lõpuaktustel valitsev rõõmupilt on sel aastal paljude noorte jaoks petlik, sest pidulike riiete ja lillede taga peitub sügav mure tuleviku pärast. Kuna gümnaasiumikohti on märgatavalt vähem kui soovijaid, seisavad paljud värsked lõpetajad silmitsi teadmatusega, mis võib kesta kuni augusti keskpaigani.

Teadmatus kurnab nii lapsi kui vanemaid Noorte jaoks on olukord emotsionaalselt kurnav. Pärast rasket eksamiperioodi ja ühiskatseid loodeti rahulikule suvele, kuid reaalsuses kulub see aeg ootamisele, kas üldse õnnestub soovitud haridusteed jätkata. Pinget ei leevenda ka head õppetulemused – lapsevanemate sõnul on isegi viielised õpilased jäänud seni kutseteta, mis tekitab noortes kibedat küsimust: „Keda meil üldse vaja on, kui ma ei saagi kuskil edasi õppida.

Linna haridusametnikud püüavad olukorda rahustada, märkides, et protsess on veel pooleli. Juuni keskpaiga seisuga oli täitmata ligikaudu 370 kohta ning nimekirjad muutuvad pidevalt, kui õpilased mitme kutse vahel valivad ja kohtadest loobuvad. Uusi kutseid väljastatakse iga kolme päeva tagant.

Kriitikud juhivad tähelepanu, et praegune olukord oli prognoositav juba üheksa aastat tagasi, kui need samad lapsed esimesse klassi astusid. Ühe lahendusena nähakse vajadust täiendava riigigümnaasiumi järele Tartus, et tagada kõigile soovijatele võimalus omandada üldkeskharidus.

Kutseharidus vs. gümnaasiumitee Haridusametnikud suunavad noori vaatama ka kutsehariduse poole, kus Tartus on üle tuhande õppekoha ja osadel erialadel, nagu iluteenindus, on konkurss isegi üle kümne inimese kohale. Rõhutatakse, et tänapäeva kutsekoolide neljaaastased õppekavad võimaldavad hiljem liikuda edasi kõrgkooli.

Samas on lapsevanemad ja noored skeptilised. Leitakse, et 15-aastaselt on liiga vara elukutset valida, ning uuringute kohaselt ei hakka ligi 90% selles vanuses valiku teinud noortest kunagi sel erialal töötama. Samuti lükatakse ümber väide, et kutsekool (näiteks VOCO) annab gümnaasiumiga täpselt samasuguse ettevalmistuse – näiteks arstiks õppima asumine nõuab kutsekooli kõrvalt märkimisväärset täiendavat õppetööd. 

Noorte endi soov on selge: esmalt omandada üldharidus ja alles seejärel spetsialiseeruda, sest „eriala jõuab kogu elu õppida“.