TV3 uudised: elu Vene piiri ääres pole sugugi hirmutav

Perenaine Maigi Riivaldi sõnul sündis otsus üsna loomulikult. Maakoha otsingud olid kestnud juba pikemat aega, kuni lõpuks sattusid nad Setomaale.

„Me olime juba pikalt sobivat kohta otsinud. Kui siia jõudsime, olime kohe müüdud,“ meenutab Maigi.

Kirikumäe talu asub paigas, kus Eesti-Vene piir jääb vaid kiviviske kaugusele. Samas on lähedal ka Läti – Alūksne linn jääb siit ligikaudu sama kaugele kui Võru. Just seetõttu käib Maigi vahel sisseoste tegemas hoopis Lätis.

„Eks välismaal on ikka põnevam poes käia,“ ütleb ta muigega, tunnistades samas, et enamasti hoiab talu neid kodus, sest tegemist jätkub siin iga päev.

Vana talukoht nõuab veel palju tööd. Aastatega on taastatud ja korrastatud nii hooneid kui ümbrust, kuid tegemist jagub veel pikaks ajaks. Nagu vanadel seto taludel ikka, ei koosne ka Kirikumäe talu ainult ühest majast. Elumaja kõrval seisavad ait, saun, laut ja küün – igal hoonel oma kindel ülesanne.

Kõige erilisemaks peab Maigi siiski suitsusauna, mis on aastatega saanud pere jaoks üha tähtsamaks.

„Suitsusaun on meie jaoks ajaga ainult järjest olulisemaks ja võimsamaks läinud,“ räägib ta.

Talu nimi on tõenäoliselt seotud mõnesaja meetri kaugusel asuva Luhamaa kirikuga. 1932. aastal pühitsetud apostlik-õigeusu kirik on piirkonna üks tähtsamaid pühapaiku ning selle kalmistule on maetud ka talu eelmine peremees.

„Tema oli põliselanik ja eks elu läks siis nii, nagu läks,“ räägib Maigi talu varasemast peremehest.

Kuigi pere pole Setomaalt pärit, on nad püüdnud kohaliku eluga tasapisi kaasa minna.

„Kui siin midagi toimub, siis üritame ikka osa võtta,“ ütleb Maigi.

Nii on tuttavaks saanud nii kohalikud inimesed kui ka siinsed kombed. Erilise koha on pere südames leidnud Luhamaa kirik.

„Siit kirikumäelt oleme me saanud püha vett,“ räägib Maigi paiga tähendusest nende perele.

Setomaa eripära ei seisne ainult kommetes ja keeles. Erinevalt ülejäänud Eestist pole siin ajalooliselt olnud kihelkondi, vaid piirkond jagunes nulkadeks – väiksemateks ajaloolisteks piirkondadeks, kuhu kuulusid külad. Maigi kodu asub Luhamaa nulgas, kuid tema emapoolsete esivanemate juured ulatuvad Treski kanti Poloda nulka.

„Ma oleks justkui Luhamaal ja samas jälle... meil on need nulgad,“ kirjeldab ta setode omapärast piirkonnajaotust.

See teadmine on andnud perele tunde, et päris võõrasse paika nad siiski ei sattunud.

Tulevikku vaadates ei näe Maigi Kirikumäe talu pelgalt koduna. Tasapisi küpseb mõte avada siin ka väike kodumajutus.

„Pisikest kodumajutust tahaks teha küll. Vaikselt toimetame selles suunas,“ ütleb ta.

Nii sünnibki Eesti kagunurka uus lugu inimestest, kes pole küll põlised setod, kuid on leidnud endale kodu paigas, kus elu kulgeb omas rütmis ning kus naabriks on korraga nii piir, kirik kui sajanditevanused traditsioonid.

Setomaa suve üks suuremaid sündmusi on 8. ja 9. augustil toimuv Seto Kostipäiv, mil koduõued avatakse külalistele ning pakutakse kohalikke roogasid – sõira, suulliimi, kikkaseenepirukaid ja palju muud, mida just siinmail kõige ehedamal kujul maitsta saab.