Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: elu Eesti-Vene piiril – Võsult pärit naine kolis koos laste ja lehmadega teise Eesti otsa

Eesti-Vene piiri ääres, Vinski külas, elab kolme lapse üksikema Terje Kanarbik-Pettai. Tema kodu Haavistu talus jääb piirist vaid kiviviske kaugusele ning siin on piirivalve kohalolek sama loomulik kui hommikune lehmalüps. Kuigi täna on Terje elu lahutamatult seotud Setomaa piirialaga, on tema juured hoopis Põhja-Eestis Võsul.

Terje ütleb, et piiriäärne elu on saanud tema jaoks tavaliseks. Siin ongi meie naabrivalve,“ räägib ta muiates, viidates piirivalvuritele, kes piirkonnas pidevalt liiguvad.

Viimastel aastatel on lisandunud ka uus reaalsus – droonioht. Seegi kuulub piiriäärse elu juurde. „Drooniohuga on ka nii, et piirikad teevad seiret ja ohu korral teavitavad -  koostöö on nagu hästi hea,“ ütleb Terje, rääkides suhtlusest piirivalvuritega.

Täna tundub, nagu oleks ta siin alati elanud, kuid tegelikult ei sidunud teda Setomaaga veel aastaid tagasi mitte miski. Elu viis Võsult esmalt Tartusse, seejärel Võrumaale ning lõpuks Vinski külla. „Eks laste isa tõi mind siia, esmalt elasime Tartus, siis Võtus ja siis juba tuli kõik muu siin piiri ääres,“ meenutab ta.

Kuigi lähim linn pole kaugel, tähendab iga käik sinna omajagu planeerimist. „Kui ma linna lähen, siis ikka Tartusse või Tallinna. Võru ei ole ma omaks võtnud, ta nagu on linn, aga samas ei ole ka,“ kirjeldab Terje maaelu rütmi.

Kõige rohkem tuntakse Terjet aga hoopis sotsiaalmeediast. Instagramis ja TikTokis jälgivad sajad inimesed tema igapäevast maaelu. Kõige populaarsemad on otseülekanded lehmalüpsist – midagi, mis võib linnainimesele tunduda ootamatu, kuid millel on kujunenud oma kindel vaatajaskond.

Enne lauta minekut teeb Terje siiski alati tiiru kanade juurde. „See on minu hommikune rutiin, käin vaatamas, kuidas linnud mulle järele jooksevad. Aga neid ma pean ikkagi söögiks, et ühel hetkel löön pea maha,  teeme puhtaks, sööme ära,“ räägib ta oma igapäevasest rutiinist.

Haavistu talu õuel ei ela kaugeltki ainult kanad. Broilerite kõrval peavad siin kodu pardid, haned ja teised kodulinnud, lisaks veel küülikud, koerad ja kassid. Loomade eest hoolitsemine algab igal hommikul juba pool viis.

Kuigi Terje on Setomaal elanud viis aastat, ei pea ta ennast setoks.„Tunnistan ausalt – ma olen siin elanud viis aastat, aga olen ikka Põhja-Eestlane,“ ütleb ta.

See ei tähenda aga, et ta end siin halvasti tunneks. Vastupidi – oma talu peab ta täpselt nii, nagu õigeks peab, sõltumata sellest, et elab keset põlist Setomaad.

Kõige rohkem tähelepanu pälvib siiski tema lehm Betty, kellest on saanud tõeline sotsiaalmeedia staar.

„Minu lehm on selline seltskonnadaam, sellepärast saangi neid lüpsilaive teha,“ naerab Terje.

Otseülekandeid jälgivad inimesed nii varahommikul kui õhtusel lüpsiajal ning küsimusi jagub alati.

Mõni küsib ka, kas nii suur töö tasub end üldse ära.

„Kas see kõik on ennast väärt,  et sa piinad ennast nii?“ meenutab Terje talle sageli esitatud küsimust.

Vastus on tal olemas.

„Loomad on teraapilised ja annavad sulle kõike tagasi - mulle lihtsalt tundub, et nii on,“ ütleb ta.

Just loomad annavadki tema päevadele rütmi. Lehm ei küsi, kas on tööpäev või nädalavahetus, ning kanad ei hooli sellest, kas perenaine tahaks kauem magada. Maaelu tähendab kohustusi, kuid Terje sõnul kaalub see kõik rõõmu üles.

Juba eeloleval nädalavahetusel avab Terje oma kodu külastajatele avatud talude päevadel. Täpsulandi nime all tuntud talu ootab huvilisi Vinski külla otse Eesti-Vene piiri äärde. Lisaks lehm Bettyle saavad külalised tuttavaks ka talu kodulindude, viie küüliku, kolme koera ja kahe kassiga ning näha oma silmaga, milline näeb välja ühe Põhja-Eestist pärit naise elu Setomaa piiri ääres.