TV3 uudised: „Charon“ tõotab olla üks viimaste aastate julgemaid Eesti ooperilavastusi

Lavastaja Üllar Saaremäe sõnul on Charon tegelane, kes on maailmakultuuris küll tuntud, kuid samas jäänud sageli teiste müütide varju.

„Charon on ju tegelikult üks antiikmütoloogia keskseid tegelasi, aga teda pole väga palju esile tõstetud. Nüüd saab ta lõpuks ise loo keskmesse,“ ütles Saaremäe.

Kuigi ooperi tegevus toimub allilmas, ei ole tegemist sünge looga. Tegijate sõnul põimuvad laval mütoloogia, huumor ja väga inimlikud tunded. Helilooja Tõnis Kaumanni sõnul sündis ooper üsna loomuliku jätkuna varasemale loomingule.

„Ooperi valmimistsükkel on pikk ja see lugu lihtsalt kasvas tasapisi meie ümber. Mingis mõttes tundus see täiesti loomulik jätk,“ rääkis Kaumann.

Libreto autor Andrus Kivirähk ütleb, et antiikmüüdid mõjuvad siiani, sest räägivad teemadest, mis ei kao kuhugi.

„Armastus ja surm ja reetmine – need teemad töötavad alati. Küsimus on ainult selles, mis seal vahepeal juhtuma hakkab,“ sõnas Kivirähk.

Nimiosalist kehastav Raiko Raalik kirjeldab Charonit kui tegelast, kes pole klassikaline kangelane, vaid pigem inimene oma vigade ja kahtlustega.

„Kujutasin ette, mis tunne oleks teha päevast päeva ühte ja sama tööd igavesti. Kui selles ei oleks inimlikkust, siis publik ilmselt ei suhestuks,“ ütles Raalik.

Leyla rollis astub üles metsosopran Aule Urb, kelle sõnul keerab tema tegelane allilma korra pea peale.

„Alles hiljuti mõtlesin, et milline see tegelane üldse olla võiks. Ta toob sellesse maailma täiesti teise energia,“ rääkis Urb.

Laulja sõnul pakub roll talle ka haruldast võimalust mängida karakterit, kes ei mahu tavapärasesse ooperivormi.

„Kui metsosopranid saavad teha midagi natuke pöörast ja ootamatut, siis ma väga naudin seda,“ lisas ta.

Tegijate sõnul ühendab „Charon“ antiikmütoloogia tänapäevase huumori ja Eesti oma ooperikeelega. Lavastuse keskmes pole mitte ainult surm ja allilm, vaid küsimus sellest, mida armastus inimesega – või isegi surematu paadimehega – teha võib.