TV3 uudised: Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks

Politoloog Põim Kama sõnul võib Karise otsus hoopis suurendada kokkuleppe saavutamise motivatsiooni. „See Alar Karise otsus teiseks ametiajaks mitte kandideerida pigem tõstis tänase koalitsiooni motivatsiooni, et leida ikkagi kandidaat, kelle osas on võimalik riigikogus saavutada kokkulepe,“ ütles Kama.

Kui Riigikogus vajalikku toetust ei leita, liigub presidendivalimine valijameeste kogusse, kus jõujooned võivad olla teistsugused. Kama hinnangul võib sellisel juhul eelis olla opositsioonil.

Politoloog Art Johanson märkis, et kandidaatide otsimine käib praegu kulisside taga. „Ma arvan, et erakonnad vägagi ettevaatlikult tulevad enda kandidaatidega välja,“ ütles ta. Johansoni sõnul näitab varasem kogemus, et liiga varajane kandidaatide avalikustamine võib nende šansse hoopis vähendada.

Ühiskonna Instituudi ja Norstati küsitlus näitas, et rahva seas oli seni kõige populaarsem kandidaat Alar Karis, teisele kohale platseerus Mart Helme. Johanson tõi välja, et kandidaatide populaarsust mõjutab ka see, kes nad esitab. „See on nagu Juuda suudlus Michali poolt,“ kirjeldas ta olukorda, kus madala reitinguga erakondade pakutud kandidaat ei pruugi piisavat toetust koguda.

Õiguskantsler Ülle Madise, kelle nime on varem võimaliku presidendina korduvalt esile tõstetud, ei ole oma kandideerimisplaane kommenteerinud. „Ausalt öeldes ei tegele sellega, mul on oma tööd küll ja veel,“ ütles Madise.

Kama sõnul võivad ees oodata keerulised läbirääkimised nii presidendi valimisel kui ka riigieelarve vastuvõtmisel. „Toetushääli tuleb ma arvan opositsiooni reast juurde otsida ja kindlasti nendel häältel on ka oma hinnalipik,“ märkis ta.

Karise enda sõnul oli otsus mitte kandideerida tehtud juba ametiaja alguses.