TV3 uudised: 5 Harjumaa valda loovad ühise kriisivõrgustiku

Mis juhtub siis, kui kriis tabab korraga tervet piirkonda ja tavapärasest abist enam ei piisa? Viis Harjumaa valda otsustasid selleks valmistuda koos ning sõlmisid täna Eestis esmakordse omavalitsusteülese kriisikoostööleppe. Jõelähtme, Kiili, Kose, Rae ja Saku vald leppisid kokku, kuidas kriisi korral üksteisele appi minnakse, infot jagatakse ja elutähtsad teenused töös hoitakse.

Rae vallavanema Gerli Lehe sõnul on sellise koostöö vajadus lihtne – kriisid ei arvesta omavalitsuste piiridega. „Kriisid ei tunne valla piire. Kui üks omavalitsus satub keerulisse olukorda, siis võib abi kõige kiiremini tulla hoopis naaberomavalitsusest,“ ütles Lehe.

Koostöölepe peaks andma valdadele kriisiolukorras selgema aluse vastastikuseks abistamiseks. See tähendab, et vajadusel saab kasutada naabervalla inimesi, tehnikat ja muid ressursse ning jagada kiiresti vajalikku infot.

Lehe sõnul on oluline, et kriisi ajal ei hakataks alles siis otsima inimesi, kellega ühendust võtta ja kokku leppima, mida keegi teha saab. „Kui nüüd läheb midagi päriselt juhtuma, siis me ei pea hakkama enam mõtlema, et kellele helistada või kust mingit abi saada, vaid saame koheselt tegutseda,“ selgitas ta.

Viie valla koostöö ei tähenda siiski ainult ühist kokkulepet paberil. Kriisi korral peab olema selge, kuidas saab üks omavalitsus teisele päriselt appi minna – olgu selleks inimesed, tehnika või muu vajalik abi.

Kiili vallavanema Marek Vainola sõnul annab valdadeülene koostöö võimaluse kasutada ressursse paindlikumalt ning vajadusel aidata naabreid ka siis, kui oma vallas on olukord kontrolli all. „Valdade ülene koostöö annab meile võimaluse üksteist kriisiolukorras toetada ja vajadusel lihtsalt aidata,“ ütles Vainola.

Abi ei liigu kriisis ainult ühes suunas. Kui ühel vallal tekib probleem, võib järgmisel hetkel olla abivajaja hoopis tema naaber. Seetõttu peab koostöö toimima vastastikku ning olema ette läbi mõeldud.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on oluline just see, et abi oleks võimalik kiiresti ühest omavalitsusest teise suunata. „Kui tekib mingisugune kriisiolukord, siis peab olema võimalik kiiresti reageerida ja vajadusel oma ressursse ka teistele appi saata,“ rääkis Umboja.

Koostöö puudutab lisaks inimestele ja tehnikale ka kriisikommunikatsiooni ning elutähtsate teenuste toimimist. Üheks eesmärgiks on tagada, et näiteks veevarustus, sotsiaalteenused ja haridusasutuste töö saaks võimalikult kiiresti jätkuda ka siis, kui tavapärane taristu või teenused on häiritud.

Omavalitsuste omavaheline koostöö on oluline ka päästeasutuste jaoks. Päästeameti Põhja päästekeskuse juhi Marko Rüü sõnul on hästi ette valmistatud omavalitsused suure kriisi korral päästjatele oluline partner. „Valla esindajad on kriisideks valmistumisel väga olulised koostööpartnerid ja selline võrgustik on väga tänuväärne,“ ütles Rüü.

Tema sõnul ei tähenda viie valla ühine kriisivõrgustik seda, et omavalitsuste tegevus asendaks päästeasutuste tööd. Pigem täiendavad erinevad osapooled üksteist. „Kas täna me saame välja öelda, et meil on kõik kriisid lahendatud? Kindlasti mitte, aga sellised koostöövõrgustikud täiendavad meie valmisolekut igal juhul,“ märkis Rüü.

Viie Harjumaa valla eesmärk on seega luua süsteem, kus üksteise toetamine ei sõltu juhusest, vaid on juba ette kokku lepitud ja läbi harjutatud. Lisaks kontaktivõrgustikule on plaanis korraldada ühiseid kriisiõppusi ja koolitusi ning harjutada läbi ka infovahetust ja elanike teavitamist.

Nii peaks suurema kriisi saabudes olema selgem, kes kellele appi läheb, milliseid ressursse saab kasutada ja kuidas hoida inimeste jaoks olulised teenused võimalikult kiiresti toimimas. Omavalitsuste piirid jäävad alles, kuid kriisiolukorras peab abi jõudma inimeseni sõltumata sellest, kummal pool piiri ta parasjagu elab.