Paratamatu fakt? Proua pidi torutööde eest lisaks remondifondiarvele veel ise peale maksma

Mustamäel elav 87-aastane proua Tamara maksab iga kuu 80 eurot korteriühistu remondifondi. Sellest hoolimata tuli tal hiljutise remondi eest ikkagi ise juurde tasuda. Kas korteriühistu on eakal proual naha üle kõrvade tõmmanud või on tegu paratamatuse ja tavapärane praktikaga? Seda uurib Marek Lindmaa "Sotid selgeks" järjekordses osas.

Proua on Mustamäel elanud juba 60 aastat ning on oma eluga rahul. Küll aga pani teda imestama uue korteriühistu juhatuse tegevusega seonduv. "Tuleb välja, et ma maksan ühistule remondifondi raha iga kuu üle 80 euro ja seda juba viis aastat järjest. Hakati veepüstikuid vahetama. Tulebki vahetada, aga kui ma maksan remondifondi raha, siis ma arvestasin sellega, et ühistu teeb otsast lõpuni korralikult selle töö ära," ütles Tamara, kes polnud alguses sugugi vaimustunud ehitusmeeste lubamisest oma vannitoa torude kallale.

Torud ei tilkunud ning vannituba oli alles hiljuti uue viimistluse saanud. Kes meist tahaks, et enda hoolikalt tehtud töö osaliselt maha lõhutakse lihtsalt selleks, et torustikule ligi pääseda. "Pidin laskma neil selle asja ära teha. Nad leidsid, et tuleb lahti võtta need seinad püstikute eest. Ma ütlesin, et mul ei ole pretensioone küll, aga kui muidu jääb kõik minu taha seisma, siis palun, tehke niiviisi," ütles proua ja lisas, et selle eest tuli tal ise maksta. Täpsemalt pani korteriühistu ta fakti ette: kas maksta lammutamise ja taastamise eest või lammutada ise oma vannitoa sein, et ehitusmehed torudele ligi pääseksid. Hiljem oleks ta sel juhul pidanud seina omal käel taastama. Muidugi oli see 87-aastase proua jaoks mõeldamatu.

"Ma vana inimene ja ei ole selleks suuteline. Nad leidsid õnneks ühistust inimene, kes võttis selle seina maha, tehti kõik ilusti korralik töö ära ja nüüd kinnipanemist oli ka vaja teha. Jällegi ühistu leidis mulle inimese, kes selle töö ära tegi, aga ma maksin jällegi raha. Taastamise eest ma maksin 120 eurot."

Kokku tuli seina lammutamise ja taastamise eest välja käia 200 eurot. Naine ütles ka, et kommunaalmaksed on tal üldiselt umbes 120 euro piires – talvel veidi kõrgem, aga suvel jällegi alla 100.

Marek Lindmaa võttis ühendust korteriühistu esimehega, et uurida, miks ühistu ei katnud tööde kulutusi algusest peale täies ulatuses.

„See on omaniku kohustus tagada ligipääs ka kommunikatsioonide juurde,“ kõlas vastuseks. Kui Marek Lindmaa küsis lisaks, kas selleks pole võimalusi ühistu remondifondi rahast, vastas esimees, et taolised otsused peavad olema tehtud läbi üldkoosoleku. „Igaühele me peame seda eraldi kompenseerima, aga te ise teate, et ühistul nii palju raha ei ole. Et ühesõnaga meil ei ole isegi liiga palju raha selleks, et vahetada püstakud välja, see tuleb kõik laenuga teha. See oli lihtsalt tehtud laenuolukorras.“

On arusaadav, et igas korteris on vannitoa viimistlus erinev nii stiili kui hinnaklassi poolest. Sõltuvalt kasutatud materjalidest võib taastamise maksumus ulatuda mõnesajast eurost paari tuhandeni. Korteriühistu esimehe sõnul selliseid summasid aga ühistu remondifondis lihtsalt ei ole.

Vaata lähemalt päises olevast videost!

“Sotid selgeks” on eetris teisipäeviti kell 20:00 TV3 kanalil ning vaadatav TV3 Play keskkonnas.