Silmakirjalikkuse tipptase? Nii mõnigi ema ja isa veedab telefonis rohkem aega kui nende võsukesed

Saade "Laser" vahendab, et sel sügisel on jõulisemalt tõusnud päevakorda küsimus telefonide ärakeelamisest koolides. Just praegu on täiskasvanuks saamas põlvkond, kellel on olnud võimalik sünnist saadik nutiseadet kasutada. Kasvamas on ärevuse põlvkond, nagu seda nimetab maailmakuulus sotsiaalteadlane Jonathan Haidt.

Haidt toob välja, et nuti-lapsepõlv toob neli põhilist häda: unepuudus, kuna istutakse liiga kaua telos; sotsiaalsete oskuste puudus; tähelepanuhäired ja sõltuvus.

Saate „Laser“ uus osa on pühendatud neile, kelle kodus on telefonidega seoses olnud jutuks, kui palju, kui kaua ja kuidas ning kellel on nendele küsimustele vastamine osutunud raskeks.

Kas nutitelefonid peaks koolis ära keelama?

Tõrvandi kooli direktor Kristi Aria ütles, et isiklikke telefone koolipäeva jooksul ei kasutata.

Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak tõi välja, et klassides on nutitaskud seinal ja enne tunni algust panevad kõik oma telefonid sinna.

Läti koolides hakkab järgmisest aastast kehtima üleriigiline telefonide kasutamise keeld kuni kuuenda klassini. Eestis ühtset riiklikku poliitikat aga ei ole ning iga kool lahendab selle oma äranägemise järgi.

Peetri Koolis kehtib viimased 12 aastat telefonide osas juba karm kord. Direktor Luule Niinesalu sõnul märkas kool, et nutitelefon segab koolielu ja õpilaste õppimist. „Tunnis ei suutnud õpilased enam keskenduda nii hästi. Nad tulid ju vahetunnist, võib-olla neil jäi mõni mäng pooleli. Võib-olla nad said mingi sõnumi, mis oli väga oluline, võib-olla mingi sõnumi, mis hoopis tegi meele kurvaks. See tegelikult röövis ära laste tähelepanu.“

Peetri Kooli ajalooõpetaja Mattias Jürgens ütles, et tema on nädala jooksul keskmiselt üks tund ja 39 minutit telefonis. Esikohal on Waze, sellele järgneb Youtube. TikToki tema ei kasuta, kuid ta teab, et õpilased veedavad seal väga palju aega. Mis ta sellest arvab? „See on üks pandeemia. Seda võitlust on väga keeruline enam võita.“

Uuringud näitavad, et TikTokis veedetud aeg on viimase viie aasta jooksul igal aastal kasvanud. Kui 2019. aastal veetis keskmine kasutaja videoid rullides 28 minutit päevas, siis tänavu juba 58 minutit. „Kui sa jääd vaatama, siis on väga raske seda ära panna,“ nentis üks õpilane.

„Ma kuulen väga palju selliseid jutte, et ma olen nii väsinud. Lastelt, õpetajatelt. Ja kui ma mõtlen, et mis on siis muutunud viimase 30 aasta jooksul? Ega midagi muud ei ole ju teisiti kui see nuti- ja digimaailm. Ega me tööd rohkem ei tee, ega koolis õppekava ei ole suurem, ega kodutöid ei anta rohkem,“ ütles Pedak.

Nutisõltuvus pole aga kaugeltki laste probleem. Nii mõnigi õpilane Peetri Koolis ütles, et nende vanemad küll manitsevad neid oma nutiaega piirama, kuid veedavad telefonis sama palju või isegi rohkem.

"Ema on täpselt samasugune. Tegelt vahepeal ütleb, et olge vähem, aga ise on rohkem. Ta ei kuule mind, koguaeg kui ma temaga räägin, ta on telefonis, ta ei keskendu lihtsalt," ütles õpilane Kristelle. Sama seisukohta väljendasid ka mõned teised õpilased.

Äkki on õpilased sotsiaalmeedias hoopis selleks, et õppida ametit? 57% Z-generatsiooni esindajatest soovib saada suunamudijaks.

Sisulooja Maria Rannaväli on Youtube'is aastast 2015 ning esimesed videod on tehtud just koolielust. TikTokis on tal 187 000 jälgijat. "Neli tundi ja kaks minutit," ütleb Maria nädala keskmise screentime'i ehk telefonikasutuse kohta.

"Laser" on TV3 eetris igal teisipäeval kell 20.30 ja vaadatav ka TV3 Play keskkonnas.